Mida teha, et aeg tõlkes kaduma ei läheks, selgitab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.
Tõlkes leitud Eesti eri: pärast Jaani
/nginx/o/2017/07/11/6882237t1h1405.jpg)
24. juuni 2018, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aga millal Jaan seda teeb?»
Küsimusele järgnes pikk paus, mida saatis hämmeldus ja arusaamatus peaaegu kõikide eestlaste nägudel, kes projekti töörühma koosolekul osalesid. Ainus erand oli eesti keelt rääkiv itaallane, kes selle küsimuse esitas. Tema soovis vaid väikest täpsustust selle kohta, mida üks eestlane oli hetk tagasi öelnud – et töö peaks enne J/jaani ära tegema. Kõneleja oli muidugi pidanud silmas tulekul olevat pühadeaega, itaallane aga arvas, et jutt on Jaani-nimelisest inimesest.
Kogu maailmas on käibel samad, ühesuguse pikkusega ja täpselt mõõdetavad, päevad ja tunnid. Niisiis peaks olema lihtsamast lihtsam neid ühtemoodi mõista ja ka tõlkida. Aga võta näpust!
Esiteks tähistatakse aega mitte ainult n-ö ametlike mõõtühikutega, vaid ka muude märksõnadega. Mida lähemale jõuab jaaniaeg, seda sagemini käib meil ajaarvamine just selle järgi. Samasugune teetähis on tänupüha (thanksgiving) USAs ja Kanadas. Õppuritel ja õpetajatel võib kell tiksuda kooliaasta alguse, aiandushuvilistel Türi lillelaada ning ekstreemsportlastel Simple Sessioni järgi.
Ajal võib olla kuupäevaline vaste (23. juuni – jaanilaupäev), aga on ka liikuvaid pühi, näiteks tänupüha. Tähtpäev või püha võib Eestis kuuluda lahutamatult kokku kindla kuupäevaga, mujal aga mitte. Näiteks Eestis on jaanipäev alati 24. juunil, Soomes aga suvisele pööripäevale lähimal laupäeval vahemikus 19.–25. juuni. Meil algab kool 1. septembril, teistes riikides aga hoopis teistsugustel aegadel.
Teiseks võidakse ajajuttu erinevalt tõlgendada. Last winter («möödunud talv») võib ühele inimesele tähendada 2018. aasta, teisele aga 2017. aasta talve. Kui Mehhikos küsite, millal jäätist hakatakse müüma ja kuulete vastuseks Ahorita («Kohe»), siis võib tulla üllatusena, kui jäätisemüüja seejärel oma kioskiluugi kinni paneb ja lõunale läheb.
Kui ameeriklased räägivad lõunapausist, siis on see tavaliselt umbes kella 12–13 vahel ning õhtusöögiplaan tähendab lauda istumist 18–19 paiku. Lõuna-Euroopas aga on lõuna pikem ning õhtust süüakse sageli pärast 20 või isegi 21.
Kolmandaks võidakse eri keeltes sama aega erinevalt sõnastada. Poolteist aastat võrdub 18 kuuga ning seepärast võiks arvata, et nii eesti kui ka inglise keeles saab kasutada ükskõik kumba. Ometigi räägitakse eesti keeles pooleteisest aastast, inglise keeles öeldakse aga 18 months, nagu varasemas loos kirjutasin.
Inglise keeles eelistatakse paljudes asjades märksa ebatäpsemat väljendust kui eesti keeles. Sõnal dozen on küll eestikeelne täpne vaste «tosin», aga kui inglane räägib about a dozen days later, on selle vaste eestlase jaoks pigem «umbes kümme päeva hiljem» või «kümmekond päeva hiljem», mitte «umbes tosin päeva hiljem».
Mida teha, et aeg tõlkes kaduma ei läheks?
Alustuseks – nii nagu tõlkides ikka – tuleb aru saada lähtetekstist. Näiteks mõistame meie, miks 1. septembril võidakse öelda «Lapsevanemad saavad täna kaks tundi varem koju minna». Selles lauses pole 1. september mitte lihtsalt üks kuupäev, vaid esimene koolipäev, isegi kui kooli ei mainitud. Sama kuupäev ei tähenda aga kõikides keeltes ja kultuurides alati sama asja ning sama asi ei tähenda sama kuupäeva.
Edasi tuleb üle saada teadmise needusest ning mõelda, kuidas sisu ja sõnumit teises keeles arusaadavaks teha. Keelt vahetades peame sageli muutma ka oma ajaarvamist ning suisa patustama «täpse tõlkimise» püha dogma vastu. Jutt 1. septembrist (seoses kooliga) võib olla arusaadav, kui kuupäeva mitte mainida ja öelda hoopis the first day of school («esimene koolipäev»).
Ja mida teha Jaaniga? Sõltub kontekstist. Kui jaaniga on seotud tähtaeg, sobib asemele kuupäev, näiteks We have to get it done before 23 June. Kui aga jaanipäevast räägitakse pühadevõtmes, siis tasuks arvestada, et väljaspoolt meie regiooni pärit inimeste jaoks pole sel päeval samasugust tähendust ja tähtsust nagu eestlastel, isegi kui vaste (inglise keeles Midsummer('s) või St John's Day, prantsuse keeles la Saint Jean-Baptiste, la Fête de la Saint-Jean ja ka Midsummer) on olemas. Seepärast tasuks kas lisada selgitus, mis aeg see selline on, või rääkida võõrkeelse vaste asemel hoopis ühest aasta suuremast pühast. Igaühel meist on vististi oma jaani definitsioon, mistõttu ma pigem hoiduksin selgituse näidet pakkumast. Soovin vaid head (jaani-) aega!
Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.