Andres Herkel: uka-uka, mina prii! (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Herkel
Andres Herkel Foto: Mihkel Maripuu

Tselluloositehase rajamise plaani puhul ei adunud valitsus projektiga seonduvaid riske ning alahindas avalikkust. Kui aga asi hapuks läks, hakkasid valitsuse liikmed ja võimuerakonnad üksteise peale näpuga näitama, kirjutab riigikogu liige ja Vabaerakonna juht Andres Herkel oma blogis

«Uka-uka, mina prii,» ütles Helir-Valdor Seeder ja teatas, et tema Est-Fori tselluloositehase rajamist Emajõe äärde ei toeta ja eriplaneering tuleb rajalt maha võtta.

«Uka-uka, sotsid priid,» ütles Jevgeni Ossinovski ja teatas, et ega nemad pole seda tehasevärki kunagi toetanud. Siis tuli küll välja, et sotsid on jätnud Urve Palo vangitorni, nagu oli Karuks kunagises Propelleri laulus, sest minister Palo on end kõva häälega tselluloosi külge sidunud, öeldes, et tehas on okei ja teeb meid rikkamaks. Ja samamoodi tundub, et Seedrist võib nüüd vangitorni jääda minister Siim Kiisler.

«Uka-uka, mina prii,» ütles ka Janek Mäggi, kui leidis, et eriplaneeringu võib iga kell lõpetada. Jäi üle oodata, millal Jüri Ratas, viimane mängumees väljal tuleb ja hüüab: «Uka-uka, mina prii!» Aga peaminister vist nii järsult ei saa. Tema ütles, et kui kaks partnerit, kes enne ütlesid, et eriplaneering tuleb algatada, ütlevad nüüd, et see tuleb lõpetada, siis on vaja valitsusel hakata uut otsust tegema. Liigume järjest arusaamise suunas, et tehas pole mitte kellelgi mitte kunagi mõttessegi tulnud.

Tõsi, enne on Ratas ütelnud, et las inimesed uurivad, investeeringud tuleb koju tuua ja planeeringuga saab edasi minna. Enne seda on ka ministrid Palo ja Kadri Simson ning nüüd juba lahkunud ministrid Marko Pomerants ja Mihhail Korb Est-Fori esindajatega pika ja põhjaliku kohtumise maha pidanud. Selle kohta on protokoll. Protokollist selgub, et Est-For palus projekti käsitleda objektina, mille vastu on suur riiklik huvi ning ootas ka vastavat planeerimisseaduse muudatust. Protokollis on veel hulk tähelepanuväärseid punkte ja mis eriti tähelepanuväärne – tolle kohtumise fakt ja tulemid ei olnud avalikkusele teada 2017. aasta veebruarist 2018. aasta märtsini.

Võib öelda, et tolle protokolli alusel muudetigi planeerimisseadust, ehkki protokoll ise oli peidus. Tegelikult käis kõik Est-Fori taktikepi järgi, kuni ministrite ja koalitsiooni «avalik ja jätkuv toetus projektile» on hakanud ammenduma. «Uka-uka mina prii!»

Ausalt öeldes ei tule kogu selle jama puhul süüdistada Est-Fori, kes läks oma ideed maha müüma. Aga mida arvata Vabariigi Valitsuse liikmetest ja kolmest erakonnast, keda nad Est-Foriga diili tehes esindasid?

Esiteks ei adunud nad projektiga seotud riske.

Teiseks alahindasid nad avalikkust, arvates, et sellist asja saab ajada poolsalaja.

Kolmandaks hakkasid nad siis, kui asi hapuks läks, oma varasemaid seisukohti eitama ja üksteise peale näpuga näitama. Aga magedalt kukkus välja. «Mida järeldame sest? Häda, häda igavest» (Hando Runnel).

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles