Sel reedel Sirbis: andmekaitse üldmäärus on Euroopa Liidu aluslepingutega vastuolus

Foto: Sirp

Homses Sirbis kunstreaalsus ja andmekaitse. Sirbi vahel Diplomaatia.

Foto: Sirp

KADI-ELL TÄHISTE: Isikuandmete kaitse erandid

Tuleks lähtuda reeglist, et sisuline ebaõiglus tuleb likvideerida, kuid seda ka teise osapoole õigusi põhjendamatult kahjustamata.

25. mail jõustub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Tegemist on otsekohalduva regulatsiooniga, mis isikuandmete kaitse küsimustes asendab suures osas seni kehtinud riigisisest õigust. Sealjuures ei reguleeri määrus kõike, vaid kohustab liikmesriike teatud juhtudeks ette nägema isikuandmete töötlemise üldreeglite erandeid. Need erandid kehtestab iga liikmesriik oma riigi õiguse tasandil. Näiteks tuleb põhivabaduste tasakaalustamise huvides kehtestada erandid andmete kasutamisel ajakirjanduslikul eesmärgil ja akadeemiliseks, kunstiliseks või kirjanduslikuks eneseväljenduseks. Kuigi peatselt kehtima hakkava andmekaitse määruse põhirõhk on mujal, tasub heita pilk sellele, kuidas Eestis erandite küsimus lahendatakse.

ANNA-MARIA PENU: See pole meie oma tuba

Võib-olla ainus loomulik vastus nägemisel baseeruva virtuaalelu hüpertroofiale ongi keha juurde naasmine: näpistamine, kõditamine ja päikesekiirte soojus nahal kui mäss.

Pole päris selge, millal taipasime, et ühismeedias olemine tähendab olla ära märgitud/märgatud/äratuntav kohas, mille taristu kuulub eraettevõtetele, kes teenivad meie pealt raha, kuigi meie kasutame seda, nagu oleks tegemist meie elutoaga. Me ajame seal armu-, töö- ja isiklikke asju, mängime, viskame nalja ja teeme poliitikat. Seal on lisaks uudistele me sõbrad, tuttavad, kolleegid-rivaalid, aga ka potentsiaalsed tööandjad. Me tunnete, hirmude ja lootuste geograafia. Seal tuntakse meid nimepidi (ja kui meeldiv on olla seal, kus teatakse me nime!), meieni jõuab vajalik info (küll läbi teiste silmade, teiste seadistatud filtrite, kuid see tõsiasi ununeb sisse logides otsekohe) ning tunnustus meeldimiste, positiivsete kommentaaride ja jagamiste näol.

ANTO VELDRE: Arvutimängust armulauani

Väikeriigile võiks sobida stiil, kus tõde keerdub valega pidevalt ja lootusetult nagu DNA-spiraali harud või Möbiuse lint, et vastane energeetiliselt/arvutuslikult välja kurnata.

Lahtiütlemine: autor tegelikult ise arvutimänge ei mängi.

Mul on olnud au pidada pikki filosoofilisi vestlusi ühe noore inimesega, kes küll elab meie ühiskonnas, räägib eesti keelt ja sõidab jalgrattaga Haaberstisse tööle, ent kes oma arenguloo ja kogemustepagasiga viibib täiesti väljaspool Eesti ühiskonda. Mõnd ühiskondlikku sündmust arutledes ei esita ta paralleele üldsegi mitte Vana-Kreekast ega ka mitte jooksvast päevapoliitikast. Tema tüüpiline mõtteavaldus algab sedasi: «Ühes (arvuti)mängus oli nii, et ...». Järeldus: selle noore inimese reaalsus ei asu mitte Harjumaal, Eesti Vabariigis (nagu tema lihakeha), vaid kusagil väljaspool meie poolt kombatavat aega ja ruumi, pigem mõnes konstrueeritud (virtuaalses) maailmas.

MARGUS MAIDLA: Tiigrihüppe taassünni arhitektid

E-riik on saavutanud teatud küpsuse, sellist plahvatuslikku kiiret arengut ja teenuseid, nagu toodi turule aastatel 2000–2010, lähiajal tulekul ei paista.

Üks läbi aastakümnete olulist mõju Eesti infotehnoloogia kuvandile avaldanud ettevõte on aktsiaselts Cybernetica. Pöördelistel ja kapitalivaestel eelmise sajandi 90ndatel oli Cybernetica väidetavalt ainuke eraettevõte terves Eestis, kellel olid palgal oma teadustöötajad. Toona hoidis teaduselt kokku ka riik, eraettevõtetest rääkimata. Cybernetica on osalenud e-riigi lahenduste väljatöötamisel, kuhu kuuluvad, ja mitte ainult, e-riigi üldpõhimõtted ja õiguslik raamistik, digiallkirja seadus ja -tehnoloogia, infosüsteemide turvaline andmevahetuskiht X-tee, interneti teel hääletamine, ELi nõuetele vastav tolliinfosüsteem. Nüüd keskendub Cybernetica e-riigi lahenduste ekspordile.

Vestlusringis on Cybernetica nõukogu esimees akad Ülo Jaaksoo ja juhatuse esimees Oliver Väärtnõu.

MARIO ROSENTAU: Andmekaitse üldmäärus on Euroopa Liidu aluslepingutega vastuolus

Euroopa seadusandluses kipuvad määrused asendama direktiive ja paisuma seadusteks. Nii loobuvad liikmesriigid suveräänsusest suuremal määral, kui aluslepingutega kokku lepitud.

25. mail, kaks nädalat pärast Euroopa päeva, hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (ingliskeelse lühendina tuntud GDPR). Selle eesmärkidest ja nõuetest on räägitud palju. Sisuliselt on üldmäärus hea ja vajalik: see hakkab jõuliselt kaitsma Euroopa inimeste iseolemise ja enesemääramise põhiõigusi võrgustatud digiühiskonnas.Selles saginas pole aga märgatud üht teist laadi põhimõttelist asja: GDPRi kehtestamise protsessiga on rikutud ELi aluslepinguid! Vastuolu tekib kahe põhjuse koostoimes. Esiteks, GDPR on olemuselt «Euroopa seadus». Teiseks, Euroopa seadused on ELi aluslepingutega keelatud!

JOONATAN NÕGISTO: Mis on ülikool?

Ka kõige tehnilisema eriala inimene peab olema refleksioonivõimeline mõtestamaks oma kohta ja mõju ühiskonnas.

«Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi,» kinnitas 10. jaanuaril riigikogu ees peaminister Jüri Ratas.  Kuigi Ratas pidas silmas ka teatud kogutulu, mida arvude keeles väljendada ei saa, olid tavapäraselt esiplaanil igasugused numbrid: Eesti ülikoolide koht rahvusvahelistes pingeridades, meie teadlaste grantide suurus, teadustegevuse panus tootlikkuse kasvu jne. Meedias sai kõne kajastust pealkirjadega, mis valdavalt teatasid ülikoolidele majandusliku kasu teenimisest.

MARIKA AGU, SIIM PREIMAN: Auhind, mis pole kivist

Möödunud neljapäeval kuulutati EKKMis välja meie kaasaegse kunsti ühe mainekaima auhinna Köler Prize’i tänavused võitjad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja. Peapreemia jagunemise otsustas rahvusvaheline žürii koosseisus Laura Põld (Köler Prize 2016, peapreemia laureaat), Laura Herman (Brüsseli näitusemaja La Loge kuraator), Maria Lind (Tensta Kunstihoone direktor), Post Brothers (Müncheni Kunstverein’i kuraator), Raimundas Malašauskas (kuraator ja kriitik Vilniuses ja Brüsselis). Žürii tõi Škodenko puhul välja tema materjalikasutuse mitmekülgsuse ja kunstipraktika terviklikkuse, Muravskaja loomingus peeti tähelepanuväärseks tema oskust luua näiliselt lihtsaid teoseid, mis avanevad keerukate ja haaravatena.

Vestlusringis on Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja.

MELE PESTI: «Ainus võimalus on lasta katastroofil juhtuda»

Daniel Galera romaan «Verest nõretav habe» näitab nii Brasiilia ühiskonna päikese- kui ka varjupoolt.

Porto Alegre, Brasiilia kõige lõunapoolsema, jahedama ja euroopalikuma osariigi pealinn. Ergu kultuurieluga linn, kus suur protsent elanikkonnast kirjutab, loeb ja arutleb kirglikult ilukirjanduse üle. Veel hiljuti oli see ka rikas ja hästi juhitud edumeelne linn: just siin sündis esimene kaasav eelarve ja Maailma Sotsiaalfoorum.

Paar aastat tagasi puhkes aga kriis, kord on käest ja kuritegevus kasvab kiirelt. «Oma koduaknast nägin inimese tapmist,» mainib kirjanik ja tõlkija Daniel Galera (sünd 1979). Paari pikutavat kodutut märkan kirjaniku töötoa akna taga pargis silmanurgast isegi. Suurem osa Galera sõpru on kodulinnast lahkunud, kultuurimekasse São Paulosse suundumist kaalub temagi.

Mul õnnestus Daniel Galeraga ta pungil raamatuid täis kabinetis mõnusalt vestelda tänu Brasiilia rahvusraamatukogu stipendiumile.

MATTIAS MALK: Tallinna kvartal viimases ideaallinnas

Tšornobõli töötajate kiireks ümberasustamiseks ehitatavasse linna kohustati panustama paljusid liiduvabariike. Nii ka Eestit.

Tšornobõli tuumakatastroofi aastapäev tuletab üldsusele kord aastas õnnetust meelde. Hävinud reaktorist 50 kilomeetrit idas on aga linn, mille elanikele on jaam endiselt peamine tööandja. See 25 000 elanikuga linn on Tšornobõliga seotud raudteega, mis läbib koridorina Valgevenet. See linn on erisoodustustega majanduspiirkond ja Kiievi oblasti riigipiirilähedane enklaav. Linna üks hinnatuimaid rajoone on Tallinna kvartal. See linn on Slavutõtš.

Süümemõnu. VAHUR AFANASJEV: Ma olen su koduga tuttav

Kinnisvarakuulutused annavad ainulaadse võimaluse näha, kuidas inimesed elavad.

Sellal kui korralikud inimesed vaatavad pornot, uudistan mina kinnisvarakuulutusi. Õigupoolest teen seda vahel isegi avalikus kohas, kui mõni piirkond kodust kaugemal huvitav tundub. Mida siin müüakse? Kui palju küsitakse? Vanasti sai vaadata sedagi, kaua kuulutus on üleval olnud, aga hiljuti koristati see näitaja ära. Tühja sellest, mäletan niigi hästi, et mõni kinnisvaraobjekt on müügis juba eelmisest buumist saati.

Arvustamisel:

Tallinna Linnateatri «Põhjas», Sõltumatu Tantsu Lava ja Wauhausi «Fluids»,

«Tants(U)gala» ehk TÜVKA tantsukunsti diplomandide lavastused

Leszek Kołakowski «Naeruvääristatud Jeesus»

Triin Soometsa «Targa ja rumala jutud»

dokumentaalfilm «Juured»

Killu Sukmiti ja Minna Hindi ruumiinstallatsioon „Roosa toss väljas“

Eesti muusika- ja teatriakadeemia uudisloomingu kontsert

sarja „Heli ja keel“ kontsert „Õpetajad“

seminar „Populaarmuusika uurimine ja allikad Põhja- ja Baltimaade piirkonnas“