Vandeadvokaat: Eesti 200 nimeröövi ei ole toimunud (3)

Karmen Turk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karmen Turk.
Karmen Turk. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti 200 sõnalisele osale ei ole kaubamärgiõiguslikku kaitset ning seda ei ole ka taotletud, kirjutab advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja partner Karmen Turk.

Antud juhul ei ole üleüldse kaubamärgiõiguslikku kaitset sõnalisele osale ehk Eesti 200 kasutamiseks. Seda ei ole taotletud ja seda ei ole ka saadud.

Kaitstud on kujundus (ehk logo) koos nn logo ja sõnalise ühendusega. Rikkumiseks on seega sellise või sellega sarnase logo ja kujunduse kasutamine.

Eesti 200 ei ole ka äriühingu nimeks, mis võiks anda aluse avaldatus väidetele «nimeröövist» – register keeldus seda nimena registeerimast.

Seega artikli kontekst jääb arusaamatuks – tundub, et avaldajatel endil segadus selles, mida registreeriti. Ning paraku – kaubamärgiõigus on registriõigus. Sarnaselt nt autoregistriga – omatakse ikka ühte kindlat sõidukit – kindla registrinumbri ja VIN koodiga ja mitte mõnda teist, sarnast ja ihaldatavamat.

Vastupidine oleks ka arusaamatu, eks – ei tohiks olla kaubamärki või muud kaitstavat õigust, mis keelaks minul tulevikus kasutada sõna Tartu, Pärnu või Eesti. Kaubamärgiõigus on ju loodud tasakaalustamaks ettevõtja vajadust enda kaupu eristada ja tähistada ning ühiskondlikku vajadust luua selgus, milliste tähiste kasutamine võib kellegi õigustatud ja põhjendatud huve rikkuda.

Kaubamärkide puhul tuleb mõista, et neid on kahte sorti:

  1. Üldtundud kaubamärgid, mis võivad evida kaitset olenemata registreerimisest ning olenemata konkreetsest kaupade sektorist. Näiteks Coca-Cola nimelise jalatsipoe nimi ei saa kaitset, sest kõik võiksid seda seostada ikkagi kaubamärgiga Coca-Cola.
     
  2. Registreeritud kaubamärgid, mis annavad selle omanikule ainuõigused seda ise kasutada ja teistel vastavalt seda keelata või lubada. Selline absoluutne õigus on arusaadavalt piiratud.
  • Alustuseks sellega, et see kehtib kindlal territooriumil, nt Eestis; ELis või Mailaisias – vastavalt registreerija vajadustele, strateegiale ning maksevõimele;
     
  • Seejärel sellega, et see kehtib selliste kaupade ja teenuste suhtes, mille suhtes see on registreeritud. Näiteks Solaris võib olla kaubamärgina kaubanduspindadele ning samas võib see olla väikeettevõttele kuuluv kaubamärk tähistamaks päikesevaatlemise prille. Täna on Eestis olemas kaubamärk Solaris ka näiteks Oracle’l arvutitarkvara osas.  Need ei ole omadega konfliktis ning lubatud on mõlema kasutus.
     
  • Seejärel on see täiendavalt piiratud teatud üldiste keeldudega, nt ei saa see tähistada vaid kauba omadust (nt FRITEERITUD tähistamaks friikartulite tootjat) või olla samane tavapärase sõna ja tähendusega (nt SEIN tähistamaks sotsiaalmeedia hiiu platvormi tähtsaimat osa). Samalaadeselt ei saa kaubamärk olla nimi, kui see kahjustab varasemaid õigusi.

Riigi nime registreerimine sellises täpsustusteta ja eristumisvõimeta tähises nagu Eesti 200 on minu meelest küsitav nii või teisiti, sest vastata tuleb küsimusele, kas ei tähista see vaid geograafilist päritolu ja kui see on nii, siis on selle registreerimine välistatud.

Ligi kolm aastat pühendunult liikumises EESTI 200 osalenud Mart Meri ja Kärt Summatavet kirjutasid täna Postimehes, et samanimeline poliitiline liikumine röövis nende identiteedi ning heitsid neile ette nimeröövi.  

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles