Vene dessantväelased õigeusu preestri käest õnnistust saamas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Scanpix

Euroopa on igas mõeldavas mõttes vene tsivilisatsiooni ema, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Rahvusliku idee otsimine on Venemaal vaat et omaette spordialaks kujunenud. Sealjuures on kogu Kremli propagandamasin rakendatud üheainsa eesmärgi teenistusse: tõestada vene tsivilisatsiooni paremust kogu ülejäänud maailma ees.

Oswald Spengleril, kes 1918. aastal nägi ette «Õhtumaa allakäiku», oli oma vene eelkäija – Nikolai Danilevski. See filosoof ennustas juba 1869. aastal slaavi kultuuri õitsengut, mille päralt erinevalt «roiskuvast läänest» on tulevik.

Just niisugused arhiiviaineseks sobilikud mõtted on kujunenud tänase Venemaa ideoloogiliseks paradigmaks, süstides rahvuse hinge lootust võidule sajandeid kestnud sõjas, mida Putini versioonis on Euroopa pidanud vene rahva vastu.

Rahvuslik üleolek, unikaalsus ja vene tsivilisatsiooni müstiline iseloom ongi peamised instrumendid, millega Venemaa võim hoiab ühiskonda eemal pisimatestki püüetest läheneda lääne poliitilisele, vaimsele ja materiaalsele kultuurile.

Euroopa on andnud tooni igal ajal

Samal ajal üritab Venemaa ametlik propaganda kõigest väest unustusehõlma lükata muidu täiesti ilmset ja ajalooliselt kõigutamatut fakti: just Euroopa on igas mõeldavas mõttes vene tsivilisatsiooni ema – kirjandusest arhitektuurini, religioonist tehnilise progressini.

Nagu teada, oli Vana-Vene riigi asutaja varjaag Rjurik, kes kutsuti 862. aastal Novgorodi vürsti ametisse ja kellest sai Vene valitsejate Rjurikovitšite dünastia asutaja. Kutsusid teda aga soome-ugri ja idaslaavi hõimud, kes elasid Novgorodis, millest peagi sai tõeline varjaagide linn, mis astus ka Hansa Liitu.

Rjuriku ja tema vendade Truvori ja Sineuse saabumine Laadoga järve äärde.

FOTO: Wikimedia Commons

Nii avas Euroopa värava Vene maadele ning aitas kaasa Vene riigi majanduslike ja poliitiliste aluste ülesehitamisele.

9. sajandil hakkasid slaavlastega asustatud aladel tegutsema kreeklastest jutlustajad Kyrillos ja Methodios, kes muu hulgas mõtlesid välja slaavi tähestiku (kirillitsa) ja levitasid slaavlaste seas haritud maailma teadmisi.

Nii said vene rahva eellased osa antiikse kreeka tsivilisatsiooni vaimsest pärandist ja jõudsid paganlusest ristiusu rüppe. Sellega loodi samuti eeldused, mis lubasid slaavi hõimudel koonduda keelelise ja usulise ühtsuse alusel. Euroopa täitis niisiis siingi oma ajaloolist missiooni.

Õnnetuseks ei suutnud Vene vürstiriigid sisemiste tülide tõttu vastu seista stepirändlejate pealetungile ja tervelt kakssada aastat elas Vene Euroopast eraldatuna, suutes küll taas omavahel ühtsuse luua ja vabaneda mongoli-tatari võimust.

Ent neil Vene aladel, mis sattusid Euroopa kaitse alla, oli majanduse ja kultuuri areng dünaamiline ja edukas. Just seal kerkis esile Galiitsia vürstiriik eesotsas vürst Daniloga, kes võttis vastu katoliku usu.

1380. aastal suutis Vene vägi Kulikovo väljal purustada mongoli-tatari jõud. Kulikovo lahing läks Venemaa ajalooannaalidesse vene rahva kangelasteona ja lahingu aastapäeva tähistatakse nüüdisajal sõjakuulsuse päevana.

Sealjuures teavad ainult vähesed, et Kulikovo väljal võitlesid Moskva vürsti Dmitri Donskoiga õlg õla kõrval Leedu liitlased, vürstid Andrei ja Dmitri, kes olid Gediminase soost Leedu suurvürsti Algirdase pojad. Euroopa ei jätnud Venet hätta.

Kui Moskva oli suutnud ennast kehtestada Vene riigi pealinnana, algas linnas tsaaride residentsi Kremli väljaehitamine.

Esimesed hooned Kremli alale rajasid rauaajal soome-ugri hõimud. 15.–16. sajandil aga püstitasid Kremli hooneid Itaalia arhitektid ja ehitusmeistrid, eelkõige Aristotele Fioravanti ja Pietro Antonio Solari. Just seepärast paistavad Kremli müürid ja tornid nii sarnased Verona Scaligeri ja Milano Sforza paleega.

Keiser Peeter I võttis kindla suuna Venemaa euroopastamisele. Riigi uus pealinn on suisa pidulik hümn Euroopa barokk- ja klassitsistliku arhitektuuri auks, mille lõid taidurlikult prantslane Ricard de Montferrand ja itaallane Bartolomeo Rastrelli.

Palee ja katedraalid Moskva Kremlis.

FOTO: Scanpix

1731. aastal asutati Peterburis maaväe šlahtakorpus, millest muu hulgas sai vene balleti häll. Ballettmeistriks palgati Jean-Baptiste Landé, kes panigi aluse vene balletikunstile. Vene teatri rajasid sakslane Johann Gottfried Gregory ja ungarlane Johann Kunst. Itaalia muusikust Catarino Cavosest sai vene ooperi looja, kelle sulest pärit ka lavateos talupoja Ivan Sussanini kangelastegudest. Iiri helilooja John Field kasvatas üles terve plejaadi muusikuid, nende seas Mihhail Glinka. John Fieldi pojast Leon Leonovist sai kuulus Venemaa laulja, kes laulis näiteks Glinka ooperites «Elu tsaari eest» ja «Ruslan ja Ludmilla». Vene maalikunst kujunes välja Prantsuse, Itaalia ja Hollandi kunstikoolkondade mõjul. Selles veendumiseks piisab, kui uurida tähelepanelikult poola-vene kunstniku Genrihh Semiradski (Henryk Siemiradzki) maale.

Loomulikult tuleb meenutada sedagi, et Saksa, Hollandi ja Inglise insenerid panid 18.–19. sajandil aluse Venemaa tööstusele. Šveitsi-saksa teadlane Leonhard Euler ladus vundamendi vene täppisteadustele – matemaatikale, mehaanikale, füüsikale, astronoomiale.

Venemaa keisrid samal ajal alates Peeter I-st ja lõpetades Nikolai II-ga parandasid sugupuud, abielludes ainult Saksa printsessidega (erandiks oli Aleksander III, kes abiellus Taani printsessiga).

Sõltuvus nüüd suurem

Nõukogude Liidu ajal kulges industrialiseerumine ainult Ameerika ja Saksa inseneride abiga. Fordi insener Albert Kahn ehitas Nõukogude Liidus peaaegu viissada tehast.

Külma sõja puhkemise järel hakkas Nõukogude Liit praktiseerima tööstusspionaaži. Aatomipommi ja raketimootorite saladused varastati Ameerika Ühendriikide käest, täppisoptika valmistamise meetodid Lääne-Saksamaa tehastest, Prantsusmaalt kopeeriti keemilise sünteesi tehnoloogia.

Nõukogude Liidu pool sajandit kestnud isolatsioon läänest maksis Nõukogude majandusele kurjalt kätte: see varises kokku, mattes enda alla ühtlasi kogu Nõukogude Liidu.

Tänapäeva Venemaa on asunud libedale rajale, kui on kuulutanud petliku ülemaailmse võimu nimel ning president Vladimir Putini maniakaalse iha rahuldamiseks saada kogu maailma tähtsaimaks poliitikuks läänele sõja.

Nüüdse Venemaa sõltuvus läänest on suurem kui narkomaanil heroiinist. Kuni Venemaal otsitakse aina «impordiasendusi», sõltub Venemaa 80 protsendi ulatuses nisu, maisi ja paljude söödakultuuride seemne impordist.

Vene kodutud lapsed maisi käes hoidmas.

FOTO: Scanpix

Venemaa sõltub lääne laenuturust, vajab hädasti nafta ammutamise tehnikat ning infotehnoloogiasektori varustust.

Hiljaaegu läks Venemaal rivist välja ballistiliste rakettide eelhoiatuse süsteem Oko, sest süsteemi viimnegi sputnik lõpetas tegevuse importaku tõrke tõttu, mida Venemaa sanktsioonide tõttu ei saa enam hankida. Samasuguseid näiteid sõltuvuse kohta on terve hulganisti.

Euroopa tuleb ilma Venemaata toime, aga Venemaa ilma Euroopata käib paratamatult alla. Eeskujuks võib siin võtta Põhja-Korea, mis on seitsekümmend aastat üritanud elada chuch'e õpetuse järgi, aga on täiesti jõuetuks jäänud ning asunud Trumpi surve all pead painutama.

Euroopale ei ole tarvis nõrka Venemaad, keda tuleb toita ja jalule aidata. Euroopale on tarvis tugevat Venemaad, mis oleks aga vaba diktatuurist ja tänulik selle eest, et Euroopa on vene tsivilisatsiooni sigitaja.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.