/nginx/o/2018/02/13/7576705t1h00fd.jpg)
Kui 400 ühiskonnategelast pöördub olulises küsimuses ühiskirjaga riigikogu poole, tuleb vastutustundlikul üleriigilisel ajakirjandusväljaandel pöördumine avaldada ning vahendada vastused. Eesti parem ühendus Lääne-Euroopaga on avalikes huvides, niisamuti igakülgne arutelu asjaolude üle.
Euroopa Liit tahab oma piirides ühendusi parandada, Eesti omakorda paremaid (maismaa)ühendusi. Suletus riigi ja ühiskonnana läks meile ajalooliselt kalliks maksma, seevastu avatus on meile olnud kasulik, õieti vajalik, seda nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Balti riikides, Poolas, Soomes ja Euroopa Komisjonis on tehtud palju tööd, et Rail Baltic tuleks. Riigikogu ratifitseeris mullu Eesti, Läti ja Leedu vahelise raudtee arendamise kokkuleppe. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas kaks kolmandikku meie seadusandliku kogu liikmetest. Teemaga on tegelenud mitu eri koosseisuga koalitsioonivalitsust. Töö jätkub ja peabki jätkuma – parimas kvaliteedis.
400 kiri nõuab Rail Balticu arendamise peatamist, sest otsused olevat langetatud vigastele uuringutele tuginedes. Nii ulatusliku projekti puhul on teatavad vastuolud andmeis paratamatud, samuti see, et kellegi huve kahjustatakse. Ka sotsiaal-majanduslikku kasu saame projekti pikaajalisuse tõttu põhimõtteliselt vaid kaude mõõta. Kuid see ei muuda seni antud hinnanguid ka a priori valeks.
Näidet Tallinna-Helsingi laevaühendusest tasub ikka ja jälle meelde tuletada. 1990ndate alguses ei suudetud prognoosida, et veerand sajandit hiljem liigub kahe linna vahel aastas 10 miljonit inimest, kaksiklinna tunnel olnuks puhas ulme. Tihe laevaliiklus on suurendanud keskkonnakoormust ja sellega tegeletakse. Keegi ei nõua aga seejuures, et parvlaevad tuleks seisma panna.
Range keskkonnanõuete järgimine ja läbipaistev otsustusprotsess peavad iseloomustama ka Rail Balticut. Avalike andmete põhjal pole põhjust arvata, et meie demokraatlikult valitud legitiimne esindusorgan on läinud vastuollu rahva enamuse tahtega või kavandaks midagi kuritahtlikku Eesti riigi vastu. Opositsiooni kuuluva riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehelt Jürgen Ligilt mõtet laenates on selle raudtee arendamise põhjused julgeoleku- ja geopoliitilised: samal ajal kui meie vaim vaatab läände ja põhja, on meie taristu endiselt idasuunaline.
Samas tuleb meelde tuletada, et põhiseadus kindlustab kodanikele põhivabadused. 400 kirjale allakirjutanute sildistamine on meelevaldne ja pahatahtlik. Nimekirjas on palju endisi ja mõnevõrra vähem praegusi erakondlasi, seal on loome- ja majandusinimesi, teadlasi, ka lihtsalt kriitilisi aktiviste. Ent eri seisukohti tuleb osata kuulata ja austada, vaid see viib debatti edasi. Just seetõttu väärib tunnustust ka kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust, mille esimene eesmärk on (sic!): «Eesti saab mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga.» Küsimused peavad saama vastatud.