Kolmapäeva õhtul eetris olnud saates «Suud puhtaks» tekkis osalejatel suurepärane diskussioon, kuidas muuta ühistransporti efektiivsemaks ja maapiirkondade inimeste reaalsetele vajadustele paremini vastavaks. Peame nõustuma, et praegune mudel tervikuna on ajale jalgu jäänud ning nõuaks põhjalikku muutust.
Samas oli rõõm kuulda, et ka transpordisektoris mõeldakse nüüdisaegsetele tehnoloogiapõhistele lahendustele ja et esimesed konkreetsed projektid on juba käivitumas.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) visiooni järgi on tuleviku ühistransport Eestis selline, kus iga elanik saab kasutada mõnda konkureerivatest teenusepakkujatest, et valida enda jaoks sobivatest transpordiliikidest koostatud graafik punktist A punkti B ning osta kohe kogu teekonna sõiduõigus. Reaalselt võib liikumiseks läbida mingi osa rongiga või bussiga, mingi vahemaa taksoga või sõidujagamise teenusega. Süsteemiga peaks olema integreeritud ka «pargi auto ja jätka bussiga»-parklad ning ka jalgrattarent. Selline süsteem võimaldab optimaalsemat transpordikorraldust ning lisaks määrata indiviidi tasemel kompensatsioone.
Selle visiooni elluviimiseks on vaja teha mitmeid samme, nagu näiteks:
• Alustada autoga sõitjate liikumiste pidevat tehnoloogiapõhist analüüsimist, et selgitada välja inimeste reaalne liikumisvajadus, ning selle põhjal teostada pidevalt liinide optimeerimist.
• Ehitada välja üle-eestiline nõudluspõhine ühistranspordisüsteem ning kombineerida seda traditsiooniliste liinidega.
• Muuta avatuks ühistranspordi sõiduõiguse ostmine ja selle valideerimine liikumisteenuse platvormidele.
Tervikliku süsteemi kaudu suudame optimeerida riiklikku kulu, ökoloogilist jalajälge ja kodanike kulusid transpordile. Kui ühistranspordi kasutamine muutub inimeste jaoks mugavamaks ja kättesaadavamaks, siis suureneb ka isiklikust sõiduautost loobujate arv.
ITL teeb kolm ettepanekut suurendamaks plaanitud rahaeralduse viimist vastavusse huvigruppide soovide ja soovitustega:
1. Valitsuse plaanitud 13-miljonilisest täiendavast dotatsioonist eraldada kolm miljonit, et luua kogu Eestit ja kõiki transpordiliike kattev mobiilsusteenuse planeerimismudel.
2. Kutsuda kokku intelligentsete transpordisüsteemide (edaspidi ITS) eksperdigrupp, kes aitaks luua eelnevale lahendusele lähteülesande ning teha nii sotsiaalsed kui ka tehnoloogilised valikud.
3. Võtta kuulda sidusrühmade rahulolematust ning täiendavalt analüüsida ja avalikustada tasuta maakonnaliinide rakendamise otstarbekust ja/või rakenduskorda, selle läbiviimiseks lükata edasi plaaniline rakendusaeg minimaalselt kuus kuud.
Eksperdigruppi peaks kaasama kõik asjakohased osapooled, kelleks on vähemasti transpordikeskused, bussifirmad, taksofirmad, sõidujagamise teenuse pakkujad, valdkonna eksperdid ning infotehnoloogia ettevõtted.
Selle sammuga suudaks Eesti teha midagi unikaalset, kogu Eestit katva «mobiilsusteenuse», mis vastab tänapäevase tarbija ootustele ning oleks eeskujuks muule maailmale. Teeme midagi, mis loob kodanikele olulist lisaväärtust ja mis suurendab plaanitavate investeeringute ja jooksvate kulude tulevikukindlust!
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja intelligentse transpordi sektor on valmis valitsusele appi tulema!