Sageli arvatakse, et tõlkimine algab alles siis, kui on, mida tõlkida, see tähendab sõna(d), kuid tegelikult tuleb tihti lisada teksti sinna, kus algtekstis midagi polnud, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.
Tõlkes leitud Eesti: kas ümar on hea? (1)
/nginx/o/2017/07/11/6882237t1h1405.jpg)
27. märts 2018, 19:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas «ümar» on hästi öeldud?» küsis «Klassikatähtede» saatejuht Marko Reikop žürii liikmelt professor Ivari Iljalt, kes oli äsja kommenteerinud Ingely Laivi oboe ümarat kõla. Ivari Ilja vastas: ««Ümar» tähendab head, eriti oboe puhul.»
Kas valida turul porgand, millel on silt «Porgand», «Eesti porgand «Nantes»» või «Eesti hästi magus, mahlakas porgand»?
Oboe toonil ja porgandisiltidel, esmapilgul seostamatutel teemadel, on ühisosa – millegi iseloomustus. Iseloomustada on vaja ka tõlkides ning oboe ja porgand, üks vähem ja teine rohkem tuntud, on selleks hea näidismaterjal.
Alustuseks peab tõlkides otsustama sama kui porgandimüüja turul – kas piisab, kui pakun lihtsalt porgandit või peaksin ka ütlema, millist porgandit ma müün. Sageli arvatakse, et tõlkimine algab alles siis, kui on, mida tõlkida, see tähendab sõna(d), kuid tegelikult tuleb tihti lisada teksti sinna, kus algtekstis midagi polnud. Selleks võib olla mitu põhjust. Kui omavahel suhtlevad inimesed, kellel on vähe ühist (ajalugu, elukoht, eriala, vanus, huviala ja nii edasi), võib neil olla auke üksteise mõistmiseks vajalikus taustteabes, kuigi teadmise needuse tõttu on meil raske ette kujutada, et keegi ei tea seda, mida meie teame. Teiseks võib muus keeles või kultuuris olla kombeks kasutada märksa rohkem või teistsuguseid omadussõnu kui Eestis. Arvukate kiidusõnade pikkimine konverentsi järgmise esineja tutvustusse võib tunduda eestlasele ajaraiskamisena, kuid olla ülioluline teisest kultuurist pärit külalisele.
Kui oleme jõudnud järeldusele, et ühel või teisel põhjusel on vaja iseloomustus lisada, siis tuleb mõelda umbes sama nagu porgandimüüja – kuidas seda teha. Kas ostja südame paneb kiiremini põksuma «Nantese» sordi porgand või tunneb ta vastupandamatut tõmmet magusa ja mahlaka eestimaise porgandi järele?
Kirjeldus sõltub kirjeldajast ja olukorrast, kuid peaks arvestama suhtluspartnerit ja tema teadmisi kirjeldatava kohta. Esimesel kohtumisel kohukesega võib olla vägagi valgustav juba seegi, kas objekt on soolane (savoury) või magus (sweet).
Torkab silma, et kui eestikeelsetel pakenditel piirdutakse tihti faktidega (koostis, otstarve, mõju) nii eestikeelses tekstis kui tõlkes (tume šokolaad täidisega – dark chocolate with filling, toniseeriv ja pinguldav kreem – toning and firming cream), siis välismaistel toodetel kohtab märksa rohkem emotsionaalseid sõnu nagu silky («siidine»), expertly crafted («meistritöö»), creamy («kreemine»). Sellise kirjelduse üks-ühele tõlge eesti keelde võib tunduda ülepaisutatuna fakte ja konkreetsust eelistavale inimesele, kes soovib ilma pikema keerutamiseta teada saada, millega tegu, ning ise otsustada, kui sametine või hõrk see on. Küll aga tuleks kaaluda selliste sõnade lisamist, kui läkitus on mõeldud taolise stiiliga harjunud võõrkeelsele kliendile.
Kui algtekstis on iseloomustav sõna olemas, ei saa sugugi kohe tormata teise keele vasteid otsima vaid peaks – nagu tõlkides alati – kõigepealt juurdlema omadussõna tähenduse üle, täpselt nagu oboe tooni puhul. Kui We have had tremendous cooperation with them on tõlgitud «Meil on nendega olnud tohutu koostöö», siis pole aru saadud, et tremendous tähendab siin ülihead.
Teises keeles sõnastust otsides tuleb mõelda selle peale, kellega suheldakse. Näiteks inglise keeles kirjeldatakse positiivset märksa intensiivsemate sõnadega ning negatiivset hoopis pehmemalt kui eesti keeles. Nagu varem kirjutasin, on eestikeelne «hea» inglise keeles great, superb, exquisite, wonderful ja nii edasi.
Kiitmisega ei tasu aga üle pingutada nagu on juhtunud tõlkes exquisitely delicious and healthy dishes.
Hea emakeeleoskus ja mitte esimene sõnaraamatust leitud või pähetulev vaste peaks aitama mõelda, kuidas midagi kirjeldada ning kas näiteks eestikeelne tõlge «Tulemuseks on veatu põhi ka kõige rangemas valguses» on arusaadav. Kas me ütleme, et nahk näeb selles ranges valguses hirmus välja või palume kellelgi ulatada täidlane pintsel? Kui tähendus on teada, saab huvitavamat ja mitmekesisemat sõnastust otsida sünonüümisõnastikust.
Võõrkeelde tõlkides võib õige omadussõna leidmine raskem olla, kuid pingutama peab, sest sellest võib palju sõltuda. Näiteks sooja kohvi sõnasõnaline tõlge warm coffee seostub inglise keeles pigem leige (lukewarm) kohviga, sest warm asemel kasutatakse hoopis sõna hot («kuum»). Kui otsime inglise keeles sõnu millegi iseloomustamiseks, tasub uurida sõnapaaride sõnastikku. Kui sisestame sinna sõna «kohv», pakutakse välja üle kümne omadussõna, mida sagedamini kasutatakse, näiteks fresh, strong ja muud. Palju ideid leiab ka sünonüümisõnastikust.
Meie jumaldatud musta leiba ei tasu sugugi alati tõlkida «black bread», mida kuuldes nii mõnigi inglane ütleb nina kirtsutades that German stuff («saksa värk»). Leib võib tunduda sootuks isuäratavam, kui öelda lihtsalt delicious Estonian bread või homemade bread, kui näiteks leib on restoranis kohapeal tehtud.
Odavat kaupa või teenust reklaamides tuleb inglise keeles olla väga ettevaatlik sõnaga cheap, mis võib tähendada odavat heas (soodne) ja ka halvas (vilets rämps) tähenduses. Odava vasteid on arvukalt, kuid paljudel neist on kindel kasutusala ja -viis. Odavate raamatute sildile sobiks näiteks Bargain books. Soodsa hinna vasteks võib sobida näiteks low, reasonable, affordable või competitive.
Kui aga lähete müüma eriti hea hinnaga porgandeid, siis võite riputada välja sildi great value.
Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.