/nginx/o/2018/03/22/7713107t1he48a.png)
«Lahingvendade klubi» saadab meile järgmise teate:
Postimees 1932. aastal: miks «lahingvendade klubi» lahkus vabadussõjalaste liidust
22. märts 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vabadussõjalaste lahingvendade klubi oli sunnitud lahkuma vabadussõjalaste 3. Kongressilt ja keskliidust põhjustel, et lahingvendade klubi ei võinud pooldada mõnda kongressil esitatud ja seal läbi surutud varjatud sihtidega resolutsiooni.
Kongressi ajal on korduvalt rõhutatud selle organiseerijate poolt tahet, igal juhul pääseda võimu juure. Selle läbiviimiseks peeti tarvilikuks vabadussõjalaste organisatsioone täiendada mitte-vabadussõjalastega, andes neile hääleõigus, olgugi et praeguse põhikirja järele need toetajate liikmetena sõnaõigusega võivad vabadussõjalaste organisatsioonides töötada kaasa.
Hääleõiguse andmisega mitte-vabadussõjalastele suureneb võimalus halvata vabadussõjalaste ideelist liikumist ja mõjutada selle meelsust vabadussõjalastele soovimata suunas, ja avaneb ka võimalus vastutustundeta elemendile rahuldada isiklikke huvisid.
Tulemus – kaob alus ja ühendav side kogu vabadussõjalaste liikumisel ja vaibuvad need pühad aated, mis tiivustasid võitlejaid vabadussõja päevil. Seda ei või, ei saa ega tohi ükski tõsine isamaalane, veel vähem vabadussõjalane. Vabadussõjalaste õilsate püüete päästmiseks oligi lahingvendade klubi sunnitud loobuma organisatsioonist, mis seda ei taga.»
Sellele seletusele on alla kirjutanud presidendina J. Pitka, abipresidendina Kraus ja kirjatoimetajana Pommer.
23.03.1932