Sirp 9.03.2018

FOTO: Sirp

Sirbis 9. märtsil:

AMAR ANNUS: Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju

Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki.

Möödunud aasta lõpus avaldas Tallinna ülikooli kirjastus sarjas „Bibliotheca Antiqua“ tõlketeose, mis tutvustab muistse Mesopotaamia loitse nõiduse vastu. Tõlgitud on esimesel aastatuhandel e.m.a käibel olnud kõige pikem seeria „Põletamine“ („Maqlû“) ja sellest tunduvalt lühem loitsukogumik „Needus, needus“. Olgu mainitud, et nõiduse ja maagiaga tegelevaid muistse Mesopotaamia tekste on säilinud väga palju, kõikvõimalike deemonite vastu võitlev kirjavara on erakordselt mahukas. Mesopotaamia maagiast oleks võimalik tõlkida palju rohkem seeriaid, kui äsja ilmunud raamat sisaldab. See tekstivaramu oli mõeldud kasutamiseks Mesopotaamia preestritele, kes tegelesid puhastus-, ravi- ja tõrjerituaalidega.

TRIIN LAURI: Poliitikamuudatuste võimaluse aken koolivaliku näitel 

Võistluslik trügimine selekteerivate koolide uste taga ja koolide vabadus riisuda koor on sotsiaalselt kahjulike tagajärgedega, puudutades suurt hulka koolialustajaid ning ka kõiki teisi koole.

Jaanuaris külastas Tallinna ülikooli endine õpetaja ja koolijuht, Columbia ülikooli teadlane Samuel Abrams, kes on eelkõige keskendunud haridusala juhtimisele ja erahariduse rollile. Loengute lugemise kõrval juhibki ta Columbia ülikooli õpetajate kolledžis vastavat instituuti. Kui siinne avalik loeng oli lõppenud, küsisime nagu ikka ka soovitusi. Tuli kiire ja lühike vastus: tõstke õpetajate palku ning loobuge võistluslikust koolivalikust. See ei tulnud üllatusena, sest on ju siinsete koolide õigus lapsi koolikatsete abil sõeluda tekitanud hämmingut ka varem.

MART VELSKER: Põhjapoolsed asjad ja õpetuse põhi

Soome-Eesti suhetes on viimastel aastatel õõnsust juurde tulnud ja mõtestamist vähemaks jäänud.

26. veebruari „Aktuaalsest kaamerast“ said vaatajad teada, et Tallinna ülikool on loobunud vastuvõtust soome keele ja kultuuri erialale.  Uudist kommenteeris kriitiliselt Erkki Bahovski  ning muret soome keele õppe pärast avaldas ka Soome Instituudi juhataja Anu Laitila.  Varsti tulid teravad sõnavõtud Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsist. Tallinna ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ja humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik reageerisid protestidele kiiresti ja osavalt: kohtusid Soome suursaadikuga ja Soome Instituudi juhatajaga, samuti soome keele õpetajate esindajatega. Reiska ja Viik vastasid ka Bahovskile ning kinnitasid, et „kuuldused soome keele ja kultuuri eriala sulgemisest Tallinna Ülikoolis on ekslikud“,  seda hoolimata tõsiasjast, et vastuvõttu tõesti sel aastal ei ole. Kui rahustavad väited igas mõttes paika peavad, siis võiks ju nüüd pidada pausi ning jääda optimistlikult ootama järgmisi uudiseid.

TÕNIS SAARTS: Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus

Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu näeksime mõnda sise-Aafrika arenguriiki praegu: ei toimivat õiguskorda ega efektiivselt talitavat riigiaparaati, tegelik võim on rikkurite ja jõumeeste käes ning mingeid võimalusi majanduslikuks ja intellektuaalseks progressiks lähitulevikus paista ei ole. Tegelikud majanduslikud jõujaamad ning intellektuaalsed arengumajakad asusidki toona idas: islamitsivilisatsioon, mis ladus vundamendi moodsale teadusele ning Songi dünastia aegne Hiina, mis ei olnud toona väga kaugel maailma ajaloo esimesest industriaalrevolutsioonist.

KURMO KONSA: Kurt Gödel, mees, kelle tapsid abstraktsed objektid

Krüptodetektiiv puutub paratamatult kokku elu varjupoolega, selle tumedate saladuste ja saatustega. Ka seekordne lugu ei ole erand ning algab lohutu surmaga.

Ta vaevles peaaegu kogu elu depressiooni, paranoia ja hüpohondria küüsis. Võib-olla said need probleemid alguse juba lapseeast, kui ta põdes küllatki raskelt reumaatilist palavikku. Mida vanemaks ta sai, seda keerukamaks terviseprobleemid muutusid. Terviseperioodid vaheldusid haigusehoogudega üha sagedamini ja üha tõsisemalt. Arstidesse suhtus ta üha kahtlevamalt. Haiglas süüdistas ta arste valetamises ning selles, et nad annavad talle valesid ravimeid. Ta helistas oma sõbrale Oskar Morgensternile ja teatas, et on hüpnootilise mõjutuse all, mis sunnib teda tegema tegusid vastu tema enda tahtmist. Ta kartis, et arstid panevad ta hullumajja või loobuvad üldse tema ravimisest. Ilmselgelt vaevasid teda hallutsinatsioonid.

GREGOR TAUL: Protsendikunst kui ühisruumi tööriist

Kas kunstiga rikastatud avalik ruum on seetõttu ka parem? Kuidas tagada protsendikunsti konkursside kõrge tase, eriilmeline looming ja tulemuslik kunstitellimine?

Eelmise aasta lõpus peeti Tartus rahvusarhiivi Noora majas Eesti Kunstiteadlasete ja Kuraatorite Ühingu (EKKÜ) aastakonverents „Protsendikunst eile, täna, homme“, kus ühingu liikmed ja teised kunstihuvilised arutlesid kunstiteoste tellimise seadusest lähtuvalt tellimuskunsti teemadel. Üritust juhtinud Gregor Taul kutsus konverentsi järel kokku vestlusringi, et uurida kultuuriministeeriumi kunstinõunikult Maria-Kristiina Soomrelt, Tartu Kunstnike Liidu juhatajalt Markus Toomperelt ja arhitektuurikriitik Carl-Dag Ligelt, kas seadus on ennast õigustanud ja kas on ehk põhjust seda paremaks muuta.

MARTA BAŁAGA: Ma olen filmikriitik … Päästke mind siit!

Tänavuse Berlinale programm koosnes suuresti filmidest, mis parimal juhul olid keskpärased, halvemal juhul lihtlabaselt halvad.

Nagu öeldakse – karma on bitch. Või nagu väidab üks mullune ühisrahastatud film, she-wolf.

Kaeblesin mõni aeg tagasi siinsamas Sirbi külgedel, et Veneetsia filmifestival on igav ja vanamoeline, ent pärast paari päeva tänavusel Berlinalel mõistsin, et eksisin rängalt ja põrgu näeks välja just täpselt selline, kui see asuks edutult gripiga võitlevatest inimestest kihaval Potsdami väljakul.

INES REINGOLD-TALI: Glitch – digimaailma ebatäiuslikkuse glamuurne peegel

Ehkki häireid ja ebaõnnestumisi püütakse piinliku täpsusega vältida, on psühhedeelselt värvikas glitch nüüdseks kultuuritandri peaaegu vallutanud.

Sügisel inimesi pinevil hoidnud Eesti ID-kaartide turvarisk pani tahtmatult mõtlema selle peale, kui haavatav on meie digieksistents. Krüptograafiliste algoritmide, millel sertifikaadid põhinevad, turvanõrkuse avalikustamisega tõusis ju hoomatavalt oht, et häkkerid võinuksid kaardiomanike identiteeti kuritarvitada. Väikesel turvaaugul algoritmis ja pisiveal koodis võivad võrgustunud digimaailmas olla saatuslikud tagajärjed, mille tõttu satuvad ohtu nii üksikisikud kui ka terved riigid. Elektrooniliste süsteemide häired ei jäta kindlasti kedagi külmaks, olgu tegu kokkujooksnud arvuti või hüpleva, vigase CDga, mida plaadimängija tõrgub mängimast.

MARGIT MUTSO Süümemõnu. Mõtteainet pakkuv väljamõeldis

Oleme abikaasaga ühevanused, meil on sama eriala, ühised huvid, loeme samu raamatuid, armastame samu filme, teatritükke ja telesaateid. On ainult üks saatesari, mille nimetaminegi ühe poole harja punaseks ajab, samal ajal kui teist vastupandamatult tõmbab. See on neljapäevaõhtune Venemaa nõidade heitlus „Selgeltnägijate tuleproov“. „Ma ei saa aru, kuidas sa suudad sellist jama vaadata,“ imestab meespool: „Näe, isegi Andrus Vaarik ütles, et nõiad tuleks tuleriidale saata! Ja sina, ullike, usud seda kõike?!“

ANNE UNTERA: Kaks väärilist – Eerik Haamer ja Uno Roosvalt

Arvustamisel: 

romaanid: P. I. Filimonovi „Hariton Naganovi surm ja ajatus“ ja Jukka Viikilä „Akvarellid Engeli linnast“

Vaba Lava „Öö lõpp“, Von Krahli teatri ja Klockriketeaterni „Ice“ ning Eero Epneri, Juhan Ulfsaki, Mart Kangro „Workshop“

näitus „Eesti kirjandus eesti köites. Professionaalne eesti köitekunst 1918–2018“

nuku- ja animadokumentaalfilmide seanss „Elu(l)elu“

Kristjan Randalu autorikontsert „TKO 25. Kristjan Randalu“