Aimar Altosaar

FOTO: Erakogu

Meie miljon võib liikuda sajandist sajandisse ning luua silmapaistvat kultuuri, olla edukas majanduses ning tagada kõrge elukvaliteet, kirjutab MTÜ Kudliiga algatus juhatuse liige Aimar Altosaar.

Eestlased said oma miljoni täis juba eelmisel sajandivahetusel. Koos ulgueestlastega on meid ka praegu umbes sama palju, sest okupatsioonide repressiivpoliitika tõttu jäi meil ära II maailmasõja järgne beebibuum. Õnneks on eestlased aga lasteusku rahvas, mis hoidis meie loomulikku iivet nõukogude ajal taastepiiri lähedal või isegi üle selle. Ka 21.sajandil tahavad eestlased oma peresse keskmiselt ikka üle kehe lapse, mis on eelduseks, et võime oletada, et ka järgmisel sajandivahetusel on meid tervelt miljon. Selle eeldusteks on sidusa, hooliva ja vabadusi austava ühiskonna loomine, mis hoiab meie juures omad lapsed ning oleks stiimuliks siiatulnutel võtta omaks meie keel ja kultuur.

Oleme iseseisvuse ajal palju ära teinud, et me oleksime rahvana kestlik, sest paljud meie nö objektiivselt mõõdetavad näitajad – RKP elaniku kohta, keskmine palk, eluiga ja haridustase on 25 aastaga märgatavalt tõusnud. Nüüd peame rohkem keskenduma sisemisele tugevusele ja valmisolekule rahvaste suures konkurentsivõitluses ellu jääda.

Kõik, mida riik saab teha lastele paremate kasvutingimuste loomiseks, tuleb ära teha. Kuid ka täiskasvanud ja vanad peavad oma riigis ennast hästi tundma, sest elul peab olema perspektiivi ning iga inimene vajad kindlustunnet, et tulevikus temaga midagi halba ei juhtu. Me peame mõistma, et kõigi riigi poolt tehtavate pingutuste – toetuste, soodustuste, lisatasude , maksude jms kaudu ei ole võimalik esile kutsuda demograafilist plahvatust, sest vabad naised ja mehed ei lase kedagi oma nii privaatsesse sfääri tungida, nagu seda on pereelu, laste saamine ja kasvatamine. Kuid riik saab luua keskkonna, kus inimesed võiksid teostada oma unistusi – elada kaua ja õnnelikult, noored saavad ennast teostada ning kõik võiksid luua just nii suur pere, kui ise tahavad.

Eestlased on aegade jooksul palju muutunud ja muutuvad kindlasti veel. Ainult kadunud rahvad ja surnud keeled püsivad ajalooraamatutes konstantsetena. Läbi aastatuhandete ellujäänutena oleme piisavalt selgelt tõestanud, et meie keeles ja kultuuris on võimalik ennast teostada ning siia tulnutel on mõtete võtta omaks meie kombed.

Meie miljon võib liikuda sajandist sajandisse ning luua silmapaistvat kultuuri, olla edukas majanduses ning tagada kõrge elukvaliteet. Rahvale annab tugevuse mitte selle arvuline suurus vaid sisemiste seoste hulk ja kindlus. Kui otsida sellel teel takistusi, siis minu arvates tuleb pöörata pilk avaliku sektori poole, mis on ülipüüdlike ametnike poolt elust irdumas ning poliitikute liiga madala lennu poole, kes muretsevad vaid oma reitingutest ja tulevastest valimistest.