Valdur Mikita raamatu „Kukeseene kuulamise kunst“ esitlusel.

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Aeg-ajalt on kuulda, et Eestil polevat enam suurt ideed, ja et seda oleks tarvis. Suur idee on ju ometi olemas, igal sentimeetril, igas sekundis. Suur idee lausa hüüab näkku igal tänavanurgal. See on idee, et jääda Eestina alles, mitte kaduda nüüd, kui vabadus käes, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt. 

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on aeg, mil võiks mõlgutleda üldisemalt meie maa ja rahva üle, selmet rahuldada oma ego nägelustega, mille pärast on aastaid hiljem piinlik.

Järgnev on inspireeritud Valdur Mikita viimasest raamatust, kus ta kirjutab, et eestlane pole idee-inimene. Eestlasele olevat põhiline maa, paik, kohatunne. Autor viitab Jaan Unduskile, kes on sellest kirjutanud oma mahukas teoses «Eesti kirjanike ilmavaatest» seoses sõja kujutamisega meie kirjanduses.