Õpetajate Lehes sel reedel: miks paljud Eesti õpetajad ja koolijuhid õigusriigi vastu võitlevad?

Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 2. veebruaril: 

Nutiajastu nõiaring – lakkamatu guugeldamine, Kahoot ja nutialad vahetundides

Praegune koolisüsteem integreerib juba kümneaastased lapsed arvutimaailma. Samas näevad paljud vanemad kõvasti vaeva, et piirata küber- või nutimaailma liiga varast ja intensiivset pealetungi lapse ellu ning psüühikasse. Kuidas on koolides nutivahendite kasutamine korraldatud?

Miks paljud Eesti õpetajad ja koolijuhid õigusriigi vastu võitlevad?

Riik tahab anda õpetajale senisest rohkem õigusi õpilaste füüsiliseks kontrollimiseks, aga osa õpetajaid on kindlad oma võimekuses ja arvavad, et ei vaja mingeid õiguslikke vahendeid.

Haridussotsioloog Jüri Ginter kirjutab, et on ise koolis praktikajuhendajana näinud, kuidas praktikante juhendavad õpetajad korra loomiseks käsi kasutavad. Üks õpetaja on Eesti koolis juba maha lastud, seega ei saa jääda lootma üksnes pedagoogilisele meisterlikkusele.

Riukalikud rööbikud

Sageli juhtub, et inimesed hakkavad vaidlema, kas öelda või kirjutada tuleb nii- või hoopis naamoodi, kas normingule vastab see või teine vorm, kuigi tegelikult on ortoloogiliselt kohased mõlemad vaidlusalused variandid.

Näiteks on õige «kefiir» ja «keefir», «oktaav» ja «oktav»; õige on «märkmikku» ja «märkmikusse», «kirjusid» ja »kirjuid»; õige on «lõppeb» ja «lõpeb», «sulgeb» ja «suleb»; õige on «vapralt» ja «vaprasti», «peaaegu» ja «peagu»; õige on «kasvõi» ja «kas või», «võib-olla» ja «võibolla», õige on «pikk-kuub» ja «pikkkuub», «1980-ndad» ja «1980ndad» … Selliseid keelendeid nimetatakse (ortoloogilisteks) paralleel- või rööpvormideks.

Kultuurisündmus

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga seoses on kevadhooaeg tavapärasest pidulikum. Milliseid lavastusi, kunstinäitusi, kontserte, filme tasub koos õpilastega vaatama minna?

Horvaatias on lastega tegelemine au sees

Eesti alushariduse juhtide delegatsioon viibis detsembris rahvusvahelise koostööprojekti kohtumisel Horvaatias Zagrebis. Põhiteema oli lapse arengu jälgimine ja hindamine, et töötada välja alushariduse kvaliteedi hindamise mõõdikud, mis toimiksid rahvusest ja kultuurist sõltumata. Nädala jooksul saadi ka ülevaade Horvaatia alushariduse korraldusest.

Õpetajast tootmisjuhiks. Miks nii läks?

Elu võib teha keerdkäike ja seada meid valikute ette. Tuuli Seinberg (47) otsustas loobuda õpetajaametist ja jätkata tööd meediasfääris. Miks nii läks? Tagantjärele arvab ta, et kui kõik tõelised, südamega oma tööd tegevad pedagoogid äkitselt välja sureks, võtaks ta ilmselt raskelt ohates puhtalt missioonitundest koolitee uuesti jalge alla.