Priit Pullerits

FOTO: Margus Ansu

Olen Jürgen Ligis alias Ära Kaaguta ja Kaunid Suured Silmad Kinnise Suu Kohal sügavalt pettunud. Ta ei ole tavaliselt selline, kes karjaga kaasa jookseb – ja ammugi ei kaaguta. Aga nüüd on temast saanud minister Urmas Reinsalu kallal nokkiva karja eestvedaja. Kusjuures kanakarja kujundi kasutamine poleks siin liiast, sest kanad võivadki enda seast nokkida mõnda nii ja seni, kuni nokitav lausa hinge heidab.

Just seda, vähemasti poliitilises mõttes, Ligi koos oma kambajõmmidega Reinsalu suhtes soovibki – et temast jääks ministritoolil järele tühi koht.

Küsite, miks ma just Ligi ründan, kui Reinsalu kallal nokkijaid on teisigi. Lihtne: igaüks, kes elu seadustega kursis, teab, et kallalekippujate hulgast tuleb välja valida kõige tugevam ning kostitada kolakaga just teda. Siis tekib vähemasti lootus, et kamp vajub laiali.

Ligi mitteformaalne kerkimine Reinsalule kambakategijate ninameheks õõnestab tema kaine mõistusega mehe mainet seda rohkem, et viimase ajani jättis ta mulje poliitikust, kes odavate populaarsete vooludega kaasa ei jookse. Nüüd on temast saanud lääne kõige totramate topeltmoraaliga suundumuste kandja, nn radikaalselt progressiivse karja hääletoru. Kohe selgitan.

Õigemini, las selgitab seda mullune aasta advokaat Paul Keres, kellega eelmisel nädalal vestlesin. Ta ütles sõna-sõnalt nii, kommenteerides ühiskonnas käivitunud nõiajahte: «Täna on niimoodi, et inimest ei lasta töökohalt lahti, kui ta paneb toime mingisuguse jubeda ametikohustuste rikkumise. Aga ta lastakse igal juhul töökohalt lahti, kui ta kasutab näiteks sõna «neeger» või ütleb, et mehed ja naised ei pruugi kõigis oma oskustes ja oma annetes olla võrdsed, või kui ta kasutab mingit halvustavat sõna muhameedlaste kohta – siis ta võib kindel olla, et ta oma postilt lendab.»

Me ei rääkinud Keresega Ligist, ei rääkinud ka Reinsalust ega Tiit Ojasoost. Nõiajahid ja kambakad polnud veel alanud. Aga Kerese öeldu tabab Ligi sellegipoolest otse kümnesse.

Kas teile ei tundu kummaline, et Ligi tundis vastupandamatut vajadust tormata Reinsalu kanakarja kambaka sõnapaari kasutamise pärast ametist kangutama, aga samal ajal on ta vaadanud endisaegse kauase rahandusministrina – Euroopa parimana selles ametis aastal 2010! – vähemasti väliselt vaikselt pealt, kuidas Jevgeni Ossinovski tekitab oma sõgeda alkopoliitikaga riigile kahju kümneid miljoneid eurosid aastas? Ehk rikub jubedalt Eesti majandust. Igatahes pole kuulnud, et Ligi oleks andnud hoogu minister Ossinovski või Jüri Ratase valitsuse umbusaldamisele sama palju, nagu ta on andnud Reinsalu ametist kangutamisele.

Tõsiasi, et senise otsekohese, olgugi vahel ka valusa kõnepruugiga Ligi mängib nüüd õrnahingelist solvujat ja kaasatundjat, on muidugi tema isiklik valik. Aga see, et oma äsjase valikuga põlistab ta euroopaliku topeltmoraali kinnistumist Eestis, on kõike muud kui riigimehelik. Seni pidasid paljud, isegi Ligi vaenlased, teda riigimeheks.