Juhtkiri: piirid ja tarad

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plakat Läti piiril.
Plakat Läti piiril. Foto: Ivars Soikāns/LETA/SCANPIX

Korralik piirivalve ja taradki piiridel muutusid Euroopas mõne aasta eest migratsioonikriisi tõttu pigem emotsionaalsete kui mõistuspäraste vaidluste objektiks. Donald Trumpi siiani kestev kampaaniajutt USA ja Mehhiko piirile rajatavast müürist andis tundlemisele veelgi hoogu.

Tänasest lehest saate lugeda reportaaži Läti piirivalve ja illegaalse immigratsiooni tõkestamise kohta. Muuseas, sealgi on tara. Igapäevaselt illegaalsete immigrantidega tegelevad inimesed oskavad rääkida inimkaubandusest, smugeldajatele makstavatest hiigelsummadest ja sellest, kuidas inimkaubitsejatele võlgu jäävad illegaalid sisuliselt orjastatakse.

2015. aasta sündmusi, mil sajad tuhanded põgenikud ning ka niisama migrandid marssisid üle Euroopa riikide piiride, jälgiti väga erinevate tunnete ja mõtetega. Idealistliku retoorika varju jäid nii õiguskorraga seotud argumendid kui see, mida teame illegaalse immigratsiooni suurtest hädadest.

Praeguseks on ka rahvusvahelise leviga telekanalite ajakirjanikud jõudnud oma kaameratega nende inimesteni Aafrikas ja Aasias, kes on inimkaubitsejatele maksnud ja oma teekonnal ahastama panevas hädas. See paneb loomulikult küsima, kui eetiline ja õilis oli siis ikkagi «tulge kõik» tüüpi sõnumite saatmine laia maailma.

Euroopa elukorraldus ja heaolu tuginevad õigusele. Üks oluline nurgakivi on see, et riigid teavad, kes ja miks nende territooriumil viibivad. Schengeni viisaruumis jagame seda teadmist. Õigupoolest toetub Schengeni süsteem kokkuleppele, et välispiire kaitstakse ja piiripunktides tekib teadmine sisenejate kohta. Oleme kokku leppinud inimeste vabas liikumises Euroopa Liidu sees, mitte üleilmselt. Massiline illegaalne piiriületus ei tähendanud seega pelgalt ühekordseid või mõne ajaga lahendatavaid praktilisi probleeme, vaid põhimõttelist ohtu Euroopa õiguskorrale ja sellele toetuvale elulaadile.

Ebaseaduslik piiriületus laob vundamenti õigusetule elule, uutele inimlikele hädadele ja ka kuritegudele. Juba sõna «illegaal» ise osutab sellele, millest need inimesed eelkõige ilma jäävad.

Aastakümneid illegaalse immigratsiooni probleemide ees seisnud USAs on nende lahendamise teede üle aastakümneid tõsiselt vaieldud. Üks koolkond on rääkinud pigem sellest, et illegaalidele peaks andma võimaluse riigis viibimine seaduslikuks muuta. Teine sellest, et immigratsioonisurve vähendamiseks tuleb eelkõige korralikult piiri valvata.

Nende vaidluste vahtu viskas Donald Trump kõlava jutu «ilusast müürist» ja võitis valimised. On enam kui tõenäoline, et tuhandete kilomeetrite pikkust betoonmüüri sinna siiski kunagi ei tule, sest see on mitmel põhjusel ebapraktiline mõte. Piiride lahustamise ja kaotamise ideele pannakse aga piir.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles