Õpetajate Lehes sel reedel: Stanfordi sõnumid, PISA tulemused ja õigekiri

Õpetajate Leht 12.01 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 12. jaanuaril:

Uuel aastal uues majas

Ülenurme gümnaasiumi 919 last saavad nüüd õppida üheskoos. Uue aasta esimesel koolipäeval avas uksed gümnaasiumihoone taha rajatud algklassimaja. Ligi pool tuhat jütsi, kes seni nõudsid tarkust Tõrvandi alevikus, jätsid vana majaga hüvasti ja sammusid pikas rongkäigus uude hoonesse.

Millised haridussündmused on tulekul aastal 2018?

Stanfordi sõnumid

Uues rubriigis «Stanfordi sõnumid» tutvustab USAs Stanfordi ülikoolis külalisteadlasena töötav Margus Pedaste Eesti õpetajatele Stanfordi haridusteadlaste ja ülikooli külastavate teadlaste töid ja tegemisi.

PISA tulemused pole ainus eesmärk

Eesti on maailmakuulus digimaa – meil on riiklik «Digipöörde» programm, mille üle oleme uhked. Uuringutest aga selgub, et vähemalt pooled Eesti õpilased ei omanda koolist piisavat digipädevust ei huvi- ega ainetunnis. Kuidas siis tagada vajalikud teadmised, sh küberturvalisuse kohta, kõikidele õpilastele? Sellele ja muudele haridustöötajatelt kogutud küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Ära ole tuulelipp hindamise risttuultes!

Staažikas õpetaja Alli Lunter kirjutab, kuidas 1970. aastatest kuni tänaseni sunnitakse õpetajat õpilasele puhta kahe asemel kolme välja venitama. Alli Lunter pole seda teinud ja on pidanud oma põhimõttekindluse pärast kooligi vahetama. Mitte ministeerium, vaid õpetaja ise teab, missugune hindamissüsteem tema õpilaste puhul töötab, kirjutab Alli Lunter, kutsudes õpetajaid üles pedagoogilistele põhitõdedele truuks jääma.

Mida Juku ei õppinud, seda peab Juhan ikkagi teadma

Täiskasvanute gümnaasiumi õpetaja Maris Veerus kirjeldab täiskasvanud õppijate vägagi komplitseeritud hindamise süsteemi, märkides, et ilma kujundava hindamiseta pole võimalik neid õppima motiveerida.

Lisandväärtus – ärimaailma loogika hariduses

Huvi lisandväärtuse vastu peaksid tundma ka koolid ise, just need koolid, mis riigieksamite pingerea järgi on sattunud ebaõiglasse olukorda.

Veel kord õigekirjast eesti keele riigieksamil

Neli kuud enne eesti keele riigieksamit jõudis meedia kaudu õpetajateni uudis, et eksami funktsionaalse lugemisoskuse osas on otsustatud loobuda õigekirja hindamisest. Eesti emakeele õpetajate selts reageeris otsuse peatamiseks kohe oma pöördumisega. Praeguseks on selgunud, et hindamise reegleid sel kevadel ei muudeta, ning arutelu jätkub.

Sireli lasteaed sai 60-aastaseks

Tartu kõige väiksemas ja ühes vanimas lasteaias peetakse tähtsaks, et laps saaks võimalikult palju oma silmaga näha ja käega katsuda. Selleks korraldatakse õppekäike ja väljasõite ning kutsutakse lasteaeda külalisi. Lasteaial on palju sõpru, kes kõik olid sünnipäevapeole kutsutud.

Pikalt riigikogus töötanud Riina Otsepp õpetab vene koolis ajalugu

Riigikogu kantselei välissuhete osakonna asejuhataja ja protokolliülem Riina Otsepp otsustas senisest põnevast tööelust hoolimata karjääripöörde teha ja kooli õpetajaks minna.

Õpiränne annab koolitajate argipäeva sära

Kui täiskasvanud õppijal hakkab klassitoas igav, läheb ta minema. Seepärast peavad koolitajad olema inspireerimisel nutikad. Kuidas seda veelgi paremini teha? Uusi ideid tasub ammutada rahvusvahelisest koostööst, soovitab Hannelore Juhtsalu, SA Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo peaspetsialist.

Läbikukkumise kiituseks

Kui tuttav esmakursuslane arvestusel läbi kukkus ja enesehaletsusse uppus, taipasin, kui viltune on sagedasti meie ilmavaade. Kogemusena peaks ju mis tahes läbikukkumisele elus kuuluma kõrge aujärg – sama avarat tundespektrit ei tutvusta meile ükski eduelamus, kirjutab Lea Arme.