Sirje Niitra: aitäh väiksema pensioni eest, valitsus! (33)

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Niitra
Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

Nagu paljusid teisi, tabas mindki uuel aastal «kena» üllatus, kui pension vähenes pea 40 euro võrra. Nüüd ootan hirmuga palka, sest seegi võib väheneda, kusjuures ma pole oma osalise tööajaga sugugi mingi kõrgepalgaline.

Ma pole ka kade nende peale, kelle pension selle mitteastmeliseks kuulutatud astmelise tulumaksu tõttu suurenes. Sest pensioni suurenemine ongi asjade loomulik käik ja tore, et riik veel kõigile kotti pähe ei tõmmanud.

Aga ma ei saa aru, mille eest karistati neid, kes ikka veel töötades ühiskonna rikkuse kasvu oma jõukohase panuse anda soovivad. Kohe kuidagi ei saa aru. Sellel sammul puudub igasugune loogika. Eriti olukorras, kus rahvaarv kahaneb ja töökäsi vähemaks jääb. Aga nojah, umbkeelseid ukrainlasi või rumeenlasi, kes siin orjatööl käivad, saab ju alati sisse tuua.

Huvitav on veel see, et karistatakse neid, reeglina haritud pensionäre, kes töötavad spetsialisti või oskustöölise koha peal, sest nemad saavad palka üle kellegi poolt arusaamatul põhjusel tõmmatud viiesaja euro piiri. Kas see tähendab, et kõrgema haridusega ja omas ametis kogenud inimesed peaksid pensionieas hakkama töötama mõnel peamiselt füüsilist jõudu nõudval madalapalgalisel töökohal? Kas minagi peaksin, selleks et mu elukvaliteet ei langeks, minema supermarketisse käru lükkama? Sest pelgalt pensionist ju normaalselt ära ei ela.

Ja siis veel see segadus oma töötasu ja maksustatava tulu arvestamisega. Mu abikaasa, kes enam ei tööta, sai algul sotsiaalkindlustusametist teate, et ei pea avaldust kirjutama, ja siis mõne aja pärast, et ikka peab. Meedia on täis selgitavaid artikleid, mis siiski piisavalt ei selgita. Raamatupidajast sõbranna ütles aasta lõpul, et ei jõua tuttavate kõnesid vastu võtta, sest kõik tahavad teada, mida just nemad uue tulumaksuseaduse paistel tegema peavad. Ta lisas, et sellest ei saa aru ka kõrgelt haritud, mis siis veel tavalistest tööinimestest rääkida.

Kui oleksin vabakutseline nagu paljud mu kolleegid, peaksin omama lausa selgeltnägija võimeid, et oma aasta tulu ette kokku arvata, et siis selle põhjal omakorda tulumaksuvaba summa arvutada. Ikka selleks, et riigilt pügada ei saaks. Jah, igasuguseid kalkulaatoreid on tehtud, aga miks ma üldse pean sellise jamaga tegelema?

Kogu sellest loost on saanud naljanumber, mille kallal hea hambaid teritada. Küsimused selle kohta, kui palju keegi võitis või kaotas, on nüüd, kui esimene selle aasta pension kätte saadud, vanemaealiste seas igapäevased. Sellist segadust ja pettumust oma riigis pole varem rahva hulgas küll kunagi olnud.

Mulle üldse ei meeldi valitsust kiruda. Ma pole ka kunagi valinud keskerakondlasi, kuid olen tallinlasena pidanud kogu aeg nende keedetud suppi sööma – üks lollus teise otsa. Kahju, kuid isamaaliitlased mängivad praegu riigi tasandil hoogsalt kaasa ja neid olen ma isegi valinud.

Kommentaarid (33)
Copy
Tagasi üles