Tarmo Pikner: kuidas Rein Langi ader rahva tungival soovil seadmata jäi

Rein Lang Foto: Toomas Huik

Rein Lang läks Reformierakonna reformimise tuhinas riigireformi tegema, kuid nüüd on küna lõhki – kas Eesti riik jääbki reformimata? Või reformib riiki edasi Keskerakond ilma Reformierakonnata, küsib kolumnist Tarmo Pikner.

Nojah, progressiivse üldsuse nõudmisel ja kiibitsejate pahameele mõmina saatel lõi Rein Lang Toompea ukse pauguga kinni - sellesama ukse, millele pidi naelutatama reformatsiooni 500+ teesid.

Teisisõnu – nagu viimaseid kuid Reformierakonna esimehe ametit pidav Hanno Pevkur lausus: ideoloogilises plaanis on Langi ülesandeks atra seada, et olla parimas vormis löögirusikas 2019. aasta riigikogu valimistel.

Kallas kahel pool

Hea küll, (paljude arvates) halvasti lõhnav toiduahel sai juba eos ära hoitud, kuid ega asja mõte pole ju kuhugi kadunud. Nagu Rein ütles, annab ta nõu Hannole niikuinii, aga nüüd on nõu täiesti tasuta. Kas see ei peaks tegema hoopiski rohkem ärevaks, iseäranis Reformierakonna liidreid endid. Pevkur valmistab ette löögirusikat ja kui see rusikas on tal partei esimehe valimistele minnes taskus - noh, siis on tal (K)kallas tõepoolest kahel pool.

Nüüd ütlete - Pevkur lubas, et ei kandideeri järgmistel ennetähtaegsetel partei esimehe valimistel. Ja teie usute!

Rahva palaval tahtel on hullemaidki asju korda saadetud, kui ühe väikeriigi partei esimehe valimiskorda segi paisatud. Kui Pevkur veeretas lahinguväljale raskekahur Langi (kolmekordne minister, riigikogu asespiiker), siis on selge, et läheb lahinguks. Lausus ju isegi veel kroonimata partei esimees Kaja Kallas, et on paras aeg asuda võitlusse (kuigi lahinguvälja vastasleeri ta ei maininud).

Niisiis, lahing ikkagi tuleb. Arvestades partei võimalusi ja momendi ülikõrget reitingut, laskemoona kokku ei hoita. Ja kui tähelepanelikult ringi vaadata, siis, ega Urmas Paet ka Brüsselis sõba silmale saa – praegu oleks tal viimane šanss rammus kont purelevate koerte vahelt ära napsata. Kusjuures, on isegi neid parteilasi, kes arvavad, et Kristen Michali kampsun on ikkagi tõepoolest valgemast valgem.

Jah, sõjajumal Jürgen Ligil pole kerge – seistes kogu selle ambitsioonika kahurväe keskel, peab ta liisku langetama, kellest ikkagi saab partei esimees/esinaine ja järgmine peaminister. Ometi, peaaegu hakkas juba looma ja Kaja Kallasel oli lollikindel plaan – tümitada keskerakondlikku valitsust ja peaminister Jüri Ratast kuni Jaanipäevani ning siis tulla Brüsselist valgel hobusel Eestit päästma.

Aga, võta näpust - papa Kallas leidis oma Viimsi vallavanema korrusesuuruse kabineti ehitamise kõrvalt aega sügada ära tütre ilus plaan, avalikustades klanni salakava.

Peata partei

Mis toimub, on see, et nüüd lastakse Reformierakonnas auru välja ja saab näha, kes aprillikuisel esimehe valimistel välja aurutatakse. On ju Kallaste leeril valmis kirjutatud vaid reformatsiooni esimene tees – partei esimeheks saagu Kaja Kallas. Aga, ülejäänud 94 teesi? Just need pidigi Lang riigikogu aseesimehe nõuniku palgal välja mõtlema.

Reformerakond paralüseerinud ennast neljaks kuuks (aprillikuiste esimehe valimisteni) ja istutakse palliplatsi varumeeste-naiste pingil, samal ajal, kui Ratas patsutab väljakul määrusi rikkudes palli edasi ja pole kedagi, kes talle viga vilistaks.

Iseenesest ju pole mõttel, et endine riigikogu aseesimees Lang nõustaks praegust aseesimeest Pevkurit, midagi häda – kogemuste vahetamine tuleb igal juhul kasuks. Artur Talvik ja teised näägutajad ilmaaegu pahandavad - Toompeal ja ministeeriumites jalutab poliitilisi nõunikke lõpmatu hulk ringi.

Nõuniku töö kõrvalt oleks tuntud sõnaseadja Lang valmis kirjutanud ka keskerakondlasest majandusministri Kadri Simsoni umbusalduse avalduse – ongi liiga kauaks toppama jäänud. Opositsioonipingilt kostab hääli ka peaminister Ratase umbusaldamiseks. Aga, milleks ükshaaval – võtaks kõik korraga, valitsuse kogu täiega maha.

Siin on aga suur probleem – oravad on end omaenese tarkusest varumeeste pingile kinni kleepinud. Parteil justnagu oleks esimees, aga justnagu poleks ka. Ja Pevkur oleks justnagu vägisi sunnitud partei esimees olema.

Teisalt, on uus partei esimees justnagu olemas, aga justnagu pole ka. Kaja Kallas justnagu tahaks saada partei esimeheks, aga pole teda parajasti ka kusagilt võtta. Nii on Reformerakond paralüseerinud ennast neljaks kuuks (aprillikuiste esimehe valimisteni) ja istutakse palliplatsi varumeeste-naiste pingil, samal ajal, kui Ratas patsutab väljakul määrusi rikkudes palli edasi ja pole kedagi, kes talle viga vilistaks.