Aarne Mäe.

FOTO: Meelis Meilbaum

Kõigepealt väike mõistatus. Mitu kilomeetrit on tee Rakverest Tallinnani? Õige, 100. Aga vastupidi? Poole rohkem! Sest see, kes tahab Tallinnast Rakverre sõita, peab arvestama ka tagasiteega.

Rakvere on muu kõrval hea näide, sest siin on Eesti parimaid ühendusi ja tunni ajaga saab kenasti linnapiirilt linnapiirini hakkama.

Aga elust enesest: riik on võtnud nõuks ametkondi mööda väikelinnu laiali saata. Muidugi on Tallinna inimesed selle vastu. Täiesti mõistetav. Üks asi on harjumus, teine otstarbekus ning kolmas ja minu meelest põhiline: «maal» pole vajalikke spetsialiste üldse võtta. Nii peavadki pealinna doktorid kolka vahet edasi-tagasi saagima.

Mida annab see väikekohale? Kas riigiisade välja mõeldud kaval lüke polegi tegelikus elus nii kaval?

Lääne-Viru maavalitsuse hoonesse seadis uuest aastast sisse Eesti geoloogiateenistus. Igati loogiline. Asub ju Rakvere kullalademete otsas, siinne maapõu peidab endas kurikuulsat fosforiiti, nii et vähe ei ole. Kõik mäletavad, et just siit sai alguse fosforiidisõda, mis viis lõppeks Eesti iseseisvuse taastamiseni.

Tänane teema on, et geoloogiainstituudi töötajad on endises maavalitsuse hoones mornid ja räägivad küüditamisest – riik olla nad asumisele saatnud. Nagu ajaloos saadeti kõlvatud inimesed saja kilomeetri kaugusele pealinnast.

Eesti geoloogiateenistuse direktor professor Alvar Soesoo avaldas küll lootust, et hiljemalt paari kuu pärast on inimeste meeleolu paranenud, aga ega tema ju ennustaja Igor Mang ole.

Pange tähele, geoloogiainstituudi 35 töötajast on pool doktorikraadiga või saab selle kohe. Kui räägiti, et niisuguste asutuste Tallinnast välja viimine loob mujal Eestis uusi töökohti, siis selle kaasuse puhul pole see teps mitte nii. Rakveres on endises maavalitsuse hoones tööd leidnud vaid mõni üksik kohalik, sedagi kõigest teenindava või halduspersonali ridades. Kus sa Rakveres neid doktoreid võtad? Kes vähegi tiivad selga saab, on siit kadunud. Ükskõik, mis eluvaldkonda ta ka ei esinda. Ja geoloogiaasutuse töö on nii spetsiifiline, et käed rüpes istuvaid spetsialiste pole Lääne-Virumaal küll kusagilt leida.

Tõsi, mõnigi Tallinnast tulnud geoloog otsib Rakveresse elamispinda. Aga üllatus-üllatus – see polegi nii kerge ülesanne.

Nimelt iseloomustavad 15 000 elanikuga linnakese kinnisvaraturgu kõrge hind ja pakkumiste vähesus, samuti üüripindade puudus. Selle probleemi otsa on komistanud päris mitu tööandjat, kes on hea spetsialisti saamisele juba väga lähedal, kuid ikka jääb asi elamispinna taha, ehkki elukeskkonna suhtes pole Rakverele küll midagi ette heita.

Rakveres ja selle lähiümbruses on nõudlus kinnisvara järele viimaste aastate vältel pidevalt kasvanud ning kinnisvarahind jõudnud tarbijate laenuvõimekuse piirini.

Võimalikud investorid passivad, sest ehkki ehituses tuleb ruutmeetri hind Tallinnaga sama, jääb müügihind mõistagi tublisti allapoole. Kui aga keegi Rakverre praegu kümme uut korterit ehitaks, veel parem, linna serva väikesed majad püsti paneks, oleks ta või sees.

Miks mitte ei saaks sinna kolida mõnigi geoloog.