Kui meil on kuulda mõnes linnas kodanikkudelt linnavalitsusele etteheiteid, kas ei tule siis need etteheited just suurelt osalt selle arvele panna, et ei ole linna asju juhitud mitte kõikide kodanikkude huvide seisukohalt, vaid on asutud mõne üksiku kihihuvide seiskohale.
Postimees 1927. aastal: kelle asja ajavad linnajuhid?
Sarnast kihipoliitikat on võimaldanud see, et linnavolikogu oma enamuses esitab äärmisi püüdeid, kuna aga mõõdukad keskrühmad vähemuses on. Kuhu aga meie linnasid viimaks see kihipoliitika viiks ja mis see kodanikkude suuremale osale tooks, peaks kõigile kainelt mõtlejatele küllalt selge olema. Kui aga mõned ei suuda sellest siiski veel aru saada, siis sellepärast, et need äärmised püüded ei ole suutnud ennast õnneks üheski meie linnas täies ulatuses maksma panna.
Linnavalimiste eel peaksid kodanikud selle asjaolu üle tõsiselt järele mõtlema ja mitte laskma ennast äärmistest suurtest läbiviimata lubadustest kaasa kiskuda. Nagu tegelik elu näitab, on ja jäävad need lubadused ainult lubadusteks, sest nende läbiviimiseks ei ole ühelgi rühmal küllalt jõudu.
Kui aga tahetakse siiski kangekaelselt oma kihihuvide seisukohast kinni pidada ja teda läbi suruda, siis võib omavalitsus muutuda kergesti nende voolude vägipulga vedamise keskkohaks. 8.01.1927