Sirbis sel reedel: tehismõistus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirp 05.01
Sirp 05.01 Foto: Sirp

Sirbis 5. jaanuaril:

Enn Tõugu, «Arvutite üliintelligentsuse müüt»

Me oleme just praegu toimuva infotehnoloogilise revolutsiooni tunnistajad, kuid me ei tea, kuhu tehnoloogias ja ühiskonnas toimuvad muutused välja viivad. Arvatakse isegi, et peagi võtavad arvutid inimeste üle võimu. Igatahes ei ole infotehnoloogia põhjustatud suured muutused ühiskonnas veel lõppenud. Me võime siin kasutada analoogiat tööstusrevolutsiooniga, mis toimus kahe sajandi eest tänu aurumasina leiutamisele ja mille oluliseks osaks oli esialgu ka raudteetranspordi ning hiljem autode areng.

Jaan Aru, «Sisemine dialoog tehismõistusest»

Mul on tehismõistusega keerukas suhe. Aju-uurijana kipun arvama, et inimmõistusest nupukama tehisintellekti tegemine ei ole sugugi kerge ja sellega läheb veel kaua aega. Aga samal ajal on areng tehisintellektis nii kiire, et vahel tundub endalegi, et oleme väga lähedal. Niisiis otsustasin kirja panna mõlemad pooled enda sees – lugeja ise otsustagu!

Kadri Raag, «Virtuaalreaalsus aitab esinemisärevusega toime tulla»  

Ikka öeldakse, et hirmule tasub vastu seista või et enda arendamiseks tuleb mugavustsoonist välja astuda. Ometigi eelistame aeg-ajalt hirmu ja ärevaks tegevaid olukordi vältida, tõmmates oma mugavustsooni üha väiksemaks, mistõttu võib tühisemgi tegevus tunduda üha hirmutavam. Kuidas oma ärevusega toime tulla ja kuidas virtuaalreaalsus saab selleks kaasa aidata, seda uurisin koos kaasuurijatega Kariina Laasi juhendamisel psühholoogia eriala magistritööd tehes.

Kairi Tamuri, «Kuidas õpetada arvuti emotsioone väljendama?»  

Arvutitel ei ole emotsioone, nad ei tunne midagi. Emotsioonid on inimestel, kes arvuteid loovad. Inimesed püüavad teha arvutitest iseenda asendajaid ning õpetada neile inimestele omaseid oskusi. Üks selline võime on kõnelemine, mis muu hulgas sisaldab ka emotsioonide väljendamist. Selleks et anda arvutile hääl ja panna ta inimese moodi rääkima, kasutatakse kõnesünteesi.

Siim Pauklin, «Evolutsiooni evolutsioon»  

Tänapäeva inimene ei erine koopainimesest geneetiliselt kuigivõrd. Postmodernistlik koopainimene on füüsilise jõu poolest umbes samasugune nagu meie karvased eellased ning vaimsetelt võimetelt niisamuti, lihtsalt tema eluolu on muutunud paari sajandi jooksul lõpmata palju mugavamaks. Kuid tänapäeva inimene viriseb ikka: lösutab tugitoolis kamina ees, kõht täis, rüperaal süles, kuulab kõrvaklappidest Tracy Chapmani lugu «Talkin’ bout a revolution» ehk «Räägime revolutsioonist» ning kurdab rõhujate ja oma raske postmodernistliku elu üle.

Katrin Tiidenberg, «Ihu internetis»

Igaühel on keha. Mõnel tervem, osavam ja siredam, teisel töntsim ja tülikam. Kehad mängivad olulist rolli inimeseks olemise, suhtlemise, inimrühmade ja ühiskondade toimimises. Ometigi on meil ajalooliselt keeruline suhe nii omaenda keha aktsepteerimise, teiste inimeste kehalise autonoomsuse tunnustamise kui ka kehalisuse kui sellise mõtestamisega.

Marje Ingel, «Kuidas kirjutada muusikat videomängudele»

Mängutööstus on kiiresti kasvav sektor, ka Eestis. Rahvusvahelise mänguarendajate ühenduse ehk IGDA andmetel on siin umbes 60 mängutootmisega seotud ettevõtet. 7. XII kõneldi Music Estonia teisel seminaril «Sünkroon» kõigest, mis on seotud videomängudele originaalmuusika loomise ja helikujunduse tegemisega.

Post-sõnastik XXXIX: kloonid

Mudlum, Siim Lill, Raivo Kelomees ja Joonatan Samuel düstoopiast

Teised teemad:

Vallo Toomla «Filmiruum» ning Andris Feldmanise ja Livia Ulmani «Tekstiruum»

Neitsi Maali näitab Eesti filmi ühtlast taset ja mitmekesisus

Gregor Taul, «Performatiivse monumendi sünd»

Kolm lastelavastust ja detsembrikuu kontserdiküllus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles