Nikolai Kalmakov

FOTO: Wikimedia

Kes oli Nikolai Kalmakov ja kuidas ta oli seotud Eestiga, kirjutab ajaloolane Valdur Ohmann ajakirja Tuna tänavuses 4. numbris.

Nikolai Kalmakov oli vene emigrandist kunstnik, kelle teed ristusid põgusalt ka Eestiga. Eestis viibis ta 1921-1923. Tema isik- ja esiknäitus 1922. aastal Tallinnas tekitas furoori, isegi skandaali. Eesti kunstnikkond jagunes kahte. Ühed tembeldasid ta pealeskaudseks ja küündimatuks kunstiga tegelejaks, teised pidasid Kalmakovi diletandiks nimetamist liialduseks või tituleerisid teda hoopistükkis meistriks.

Fakt on see, et tüliõunaks sai Nikolai Kalmakovi maal «24. veebruar 1918», millel kujutatud Eesti Päästekomitee liikmeid Eesti iseseisvust välja kuulutamas. Ajalehtedes levitati koguni kuuldust, et seda maali olevat tahtnud osta Tallinna Börsikomitee uskumatult kõrge –  200 000 eesti marga eest. Olgu võrdlusena märgitud, et toona kõikusid näitustel väljapandud õlimaalide hinnad 20 000 – 40 000 margani. Tallinna börsi 1922. aasta finantsdokumentatsioonis 200 000 margast tehingut ei leidunud. Tallinna börsi omanduses see maal oli, kuid mitte sellise pöörase summaga, vaid 400 Eesti krooniga 1930. aastal (ca 40 000 eesti marka).

Maali eksponeeriti Tallinna Börsi Väikeses saalis kuni 1940. aastani, mil Eesti okupeeriti NSVLi poolt. Seejärel võeti Nikolai Kalmakovi maal «24. veebruar 1918» raamilt, murti lõuend kuueks ja viidi salaja riigiarhiivi riiulile hoiule.

Alles 1966. aastal avastati sellise maali olemasolu arhiivis, kuid selle autorit ei osatud tuvastada. Kuna maalil oli Konstantin Päts, üks Eesti Vabariigi asutajaid, siis otsustati see lisada Konstantin Pätsi isikuarhiivi. Konstantin Pätsi isikuarhiiv oli nõukogude korra tingimustes salastatud ja sellele juurdepääs piiratud. Taaskord kadus Nikolai Kalmakovi maal unustuste hõlma.

Nõukogude võimu lõpu eel (1988) võeti salastatus paljudelt arhiivimaterjalidelt ja selle käigus taasavastati maal, millel kujutatud Eesti Päästekomitee liikmeid Eesti iseseisvust välja kuulutamas.

Ent jällegi ei osatud kindlaks teha, kes või olla maali autor. Asja tegi veelgi keerulisemaks asjaolu, et Eesti Päästekomiteed oli kujutanud ka kunstnik Maximilian Maksolly. Tal valmis 1925/26 maal «Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918». Maksolly maal kuulus enne 1940. aastat teise Eesti finantsasutuse Eesti Pangas kunstikogusse. Maximilian Maksolly maal oli peidupaiga leidnud Tallinna Linnamuuseumis ja toodi sealt päevavalgele 1989.

Segadused kahe kunstniku tööde osas kestsid kuni 1998. aastani, mil kunstiteadlane Mai Levin tuvastas, et rigiarhiivis peidus olnud maali autoriks on Nikolai Kalmakov.

Maal on praeguseks restaureeritud ja paikneb Eesti Panga Iseseisvussaalis.

Nikolai Kalmakovi maalist on saanud Eesti Vabariigi esindusmaal, mida on näinud oma visiitide käigus maailma suurkujud, kellest nimekaim George W. Bush.

Nikolai Kalmakov suundus Eestist Pariisi, kus ta suri 1955. aastal. Ka seal jäi suur osa tema maalidest kadunuks, kuni avastati 1962 prantsuse kollektsionääride poolt.

Nikolai Kalmakovi maalide avastamisest vändati pooletunnine film «L'ange de l'abîme» («Kuristiku ingel»), mis pälvis Cesari auhinna kui parim lühi- ja dokumentaalfilmide seas.

Nikolai Kalmakovi maale on eksponeeritud Londoni ja Paariisi näitusesaalides. Tema töid on hinnatutud mainekatel kunstioksjonitel.

---

Valdur Ohmanni täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 4. numbrist