Juhtkiri: mängigem siiski reeglite järgi?!

Danske Bank Foto: SCANPIX

Kui Eesti pangandust raputanud rahapesujuhtumitest sai midagi õppida, siis eeskätt seda, et pigem tasub mängida reeglite järgi.

Rahapesu tõkestamise reeglite kohaselt on rahandusasutustel kohustus hoida silma peal klientide taustal ja nende kukru päritolul. Samuti peab jälgima finantsteenuseid kasutava isiku või ettevõtte vastaspooli ja äripartnereid. Kui mingil põhjusel hakkavad kusagilt liikuma suured summad, siis peaks see juba eos pangaametnike tähelepanu püüdma.

Kui muidu on meie panganduse maine plekitu, siis sel kevadel suutis Postimehe toimetus koostöös kolleegidega Euroopast ja Venemaalt tuua avalikkuse ette, et nii mõnigi Eestis tegutsev rahandusasutus on musta raha liigutamisel lihtsalt silma kinni pigistanud.

Näiteks operatsiooni «Laundromat» ehk «Pesumasin» käigus pesti puhtaks ligi 1,6 miljardit dollarit Venemaalt pärit kuritegelikku raha. Keskset osa etendas siin Danske Banki Eesti filiaal. Ja seesama osakond on Äripäeva andmeil liigutanud ka Aserbaidžaani koorekihi hämara taustaga mammonat. Kokku ulatub summa kuni 4,1 miljardi dollarini. Seda on kolmandiku jagu järgmise aasta meie riigi eelarvest.

Võime ainult oletada, mis ajendas toonaseid asjaosalisi reeglitele vilistama. Võimalik, et järgiti filmist «Wall Street» tuntud peategelase Gordon Gekko põhimõtet: ahnus on hea. Sellele viitab ka järgmine asjaolu. Nagu saame tänasest lehest teada, jäi Danske Banki kohalik haru rahapesu tõkestamise meetmete karmistamisel teistest turul tegutsevatest tegijatest veidi maha. Selle asemel et teha vahe tasa, kasutati kujunenud olukorda hoopis enda kasuks ära.

Selle kahjustava teo tagajärjed ilmnevad alles tulevikus. Kas Eesti panganduses töötanud inimestel on edaspidi mõnda rahvusvahelisse ametisse praegusega võrreldes keerulisem kandideerida? See kõik võib isegi veel mitme aasta pärast tunda anda. Märk siinsetel pankadel on juba küljes.

Peale selle on ajakirjandus toonud ühiskonna ette rida tõsiseid murepunkte. Kas Eesti pangad on ikka igati turvalised? Kui läbipaistvad on siinsed finantsasutused ja kas kontroll nende üle on piisav? Kas on eetiline pesta siin puhtaks autoritaarsete režiimide kliki rahasid ja selle pealt teenida?

Inetu juhtum ise olekski võinud piirduda paari õlale patsutamise ja sümboolse trahviga Danske Bankile, kui seadusega pahuksisse sattunund pank ei oleks pidanud sisuliselt võimude survel loobuma kahtlast päritolu mitteresidentide teenindamisest. See oli rahalises mõttes väga suur hoop. Lisaks on loo ilmsikstulekuga olulist mainekahju kannatanud nii mõnigi rahapesu eest otseselt vastutav isik. Kõik see peaks olema tõsiselt võetav hoiatus ka teistele tulevikus libedale teele mineku eest.

Ent peab meelde tuletama, et sisemise puhastumise või puhtuse eest ei vastuta mitte riiklik järelevalve, vaid pangad ise.