Tarmo Pikner

FOTO: Erik Prozes

Reformatsiooni 500. aastapäeval oli igati ajakohane alustada reformatsiooniga otse Eestis ja seda kauaaegses võimuparteis Reformierakonnas. Üllataval kombel sai reformatsioonist viimasena teada erakonna esimees Hanno Pevkur, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Alustan avaldusega: Austatud reformierakondlased, võtke end ometi kokku ja pange oma Toompea linnauksele löödava reformatsiooni 95 teesi esimeseks teesiks partei nime muutmine!

No, kuidas küll kõnetab valijaid sõna «reform», parimal juhul meenub vanemale põlvkonnale kriuksuv reformvoodi. Pealegi, mis Reformierakonnast me räägime, kui partei on vähemalt 15 aastat vastustanud igasuguseid reforme. Jah – kui erakond 1994. aastal loodi, oli aeg reformideks, kuid nüüdseks on hulk vett ilmaasjata Läänemerre voolanud.

Saan aru – klassikaline «liberaaldemokraatlik partei» ei sobi Eestile, sest seondub vasakpoolse euroliberalismiga (seega ka Siim Kallasega), aga võtke siis nimeks kasvõi Partei Kalevipoeg (oi, ups – see viitab Eestist lahkunud ettevõtlikele mehepoegadele).

Reformatsioon Reformierakonnas algas küll parteis seestpoolt, kuid arvestades kiibitsejate pöörast huvi, toimub õõnestamine ka väljastpoolt. Lennutaksin kivi paberitega politoloogide kapsaaeda, kes ebalevad – ei…noh…ega Kaja Kallas pole ju öelnud, et ta tahaks erakonna esimeheks saada. No kuulge – otsige oma sahtlitest koolidiplomid üles ja avage silmad-kõrvad.

Esiteks – iga tipp-poliitiku eesmärk on jõuda tippu ehk riigijuhiks. Teiseks – Kaja Kallasel oli välja töötatud geniaalne plaan, millega ta alustas ebavõrdset diskussiooni peaminister Jüri Ratasega (mõne arvates riigi mõjukaim inimene, samas, ise öeldes, et tema parimad nõuandjad on pereliikmed – nii sai temast hoopis Eesti mõjukaim pereliige), kelle laitmatu lastetuba ei lubanud vastamata jätta.

Seda Ratase nõrkust Kaja Kallas muidugi teadis ja nii oli tal plaanis veeretada ümmargust ratast kuni jaanipäevani, siis pakkida kohvrid Brüsselis, väljuda Tallinnas lennukist ja anda samas pressikonverents: «Teiega vestleb tulevane Eesti peaminister.»

Mis võiks veel ilusam olla – esimene naispeaminister. Kuid kõik, mis paistab liiga ilus, rikutakse ilmtingimata ära. Seda suutis teha papa Kallas. Siim Kallasega on see jama, et tal sügeleb pidevalt, tal on sipelgad püksis juba ajast, kui ta juhtis Eesti NSV hoiukassasid ja korraldas mnemoturniire. Peab tõdema, et kõik viimased Kallase sügelused on lõppenud fiaskoga. Viimsi vallavanema tooli ei saa ometi peavõiduks nimetada, pigem lohutusauhinnaks.

Meenutame – paar aastat tagasi, kui korraldati peaministri teatevahetust Ansipi-Kallase vahel, pillas Kallas teatepulga ja selle napsas nooruke külmkapi-Taavi. Eelmise aasta presidendivalimistel õnnestus Siim Kallasel nooremad parteikaaslased üle kavaldada ja Marina Kaljurand kotti pista, seejärel praktiliselt võita presidendivalimised, kuid presidenti temast ikkagi ei saanud. Peale segaste seaduste alahindas Kallas vastaste võimeid (Allar Jõks, Mailis Reps).

Nüüd jälle – papa Kallas sügeles tütre ilusa plaani ära. Ja läks märuliks. Viimane, kes reformatsioonist teada sai, oli Reformierakonna esimees Hanno Pevkur.

Agenda PR suhtekorraladajatele makstav 6000 eurotkuus ei lase neil magada ja Pevkurile tehti kiireloomuline suhteplaan – esimehe valimised tuleb korraldada kohe homme ehk jaanuaris 2018. Selle tiibmanöövriga loodeti jalad alt lüüa nii Kallastel kui ka teistel võimule pürgijail.

Kui eelmisel reedel raius Pevkur nagu rauda, et parim juhikandidaat on tema ise, siis viis päeva hiljem avastas ta, et Brüsselis puhastab oma eurosaadiku lauda Kaja Kallas, tehes ruumi Igor Gräzinile, kellel ammu plaan Euroopa Liitu seestpoolt õõnestama hakata.

Üldlevinud arvamuse kohaselt viis Pevkuri meelemuutuseni suurima intrigandi kuulsust kandev Kristen Michal (tegelikult partei arhitekt, aga lumememmede arhitektiks taandatud), kes pakkuvat oma valget kampsunit Kaja Kallasele. Aga öelge – milleks Kallasele Michali määrdunud kampsun, tal endal säravvalge kampsun varnast võtta.

Kui juba Reformierakonna au ja südametunnistus Jürgen Ligi teatas pärimise peale sirge seljaga, et tema kasutab oma marssalikepikest vaid sisulistes küsimustes ja annab oma hääle Kallase tütrele, siis võib raporteerida – tehtud!

Niisiis, jääme ootama Toompea uksele löödavaid kodukootud reformatsiooni teese, aga paluks sisulisi ja edasiviivaid ideid.