Vambola Paavo: kaks on parem kui üks

Vambola Paavo Foto: PP

Sport, turism ja muusika on riigi visiitkaart ning toovad ja loovad tuntust. Eestit teatakse maailmas tänu meie sportlaste olümpiavõitudele ja medalitele suurvõistlustelt.

Eurovisiooni võit ning lauluvõistluse korraldamine Tallinnas kinnitasid me kohta geograafilisel kaardil. Oleme saanud tuntuks ja see rõõmustab. Nüüd on aeg liikuda uuele tasandile. Läbimõeldud strateegiaga võib teenida suurt raha ning meelitada riiki miljoneid – nii raha kui ka turiste.

Eri maad on seda lahendanud ise moodi. Eestis on kultuuriministeeriumil seinast seina ampluaa. Vastutusalasse on koondatud nii erinevad valdkonnad ja kahju on minister Indrek Saarest, kes peab olema nagu võlur. Tuleb leida miljoneid teatritele, rahvusringhäälingule, kinokunstile, taidlusele ja spordile. Igaühele mõistagi natuke, niipalju, et nad kuidagi elus püsiksid. Muu maailmaga konkureerimiseks jääb sellest väheks.

Praegu pöörame rohkem tähelepanu kultuurile ning oleme jätnud spordi ja turismi vaeslapse ossa. Kõik võiks olla palju lihtsam. Veerand sajandi jooksul on poliitikute tahtel ja kunstlikult loodud igasuguseid ministrikohti, nii portfelliga kui ka portfellita.

Viimati jagati kahe ministri vahel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevus. Sama võiks kaaluda kultuuriministeeriumis. Valdkonniti on see ministeerium paisunud laiaks, efektiivsuse mõttes võiks muuta mõndagi. Aeg oleks luua eraldi spordi- ja turismi- ning kultuuriministri ametikoht.

Viimane kätkeks kõik kaunid kunstid. Sport ja turism käivad rohkem käsikäes ning see minister tegeleks rohkem riigi tuntuks tegemisega. Oleks ju loogiline? Aasta-aastalt suureneb Eestit külastavate turistide arv. Tegelikult võiks see arv veelgi suurem olla, kui võrrelda vastavaid näitajaid Läti ja Leeduga.

Kasvav trend on selgelt Aasia suund. Hiinlased ja korealased on reisiv rahvas. Juba praegu on Tallinnas puudus hiina keelt rääkivatest giididest. Tühimikku on hakanud täitma hiinlased ise: Pekingi Ülikoolis on eesti keel üks populaarsemaid võõrkeeli. Raha, mida suurriik meile pakub, tuleb vastu võtta.

Kuidas me tuleme viie-kuue aasta pärast toime aasialaste teenindamisega? Lisaks suureneb islamimaailmast tulevate külaliste arv, türklased on Eestit avastamas. Täiesti vaeslapse osas on ka sport. Praegu on ministeeriumis spordiala asekantsler, ent kui palju tema otsustab?

Kindlasti on vastuvaidlejaid, et miks turism ja sport. Kõik on liigne rahakulutamine. Meil on ju EOK ja EAS, aga mis kasu on sportlasel uinuvast olümpiakomiteest? EOK president on mees nagu orkester, põhirolli kõrvalt proovib ta kätt poliitikas, ärimaailmas ja budismis. Lootustandvate noorsportlaste laagrid, lennupiletid ja kõik muu maksavad siiani kinni nende vanemad.

Täiskasvanud sportlased otsivad ise sponsoreid. Kui EOK roll on olematu, siis peabki riik tulevikus spordiministri kaudu appi tulema. Spordile tuleb tagada riiklik rahastus, kui tahame maailmas läbi lüüa.

EASi on saatnud üks skandaal teise järel. Institutsiooni maine on kehv ja ülalpidamisele kulunud miljonid võinuks edukalt suunata turismiministrile ning säravama Eesti märgi loomisele. Riigikogu valimised toimuvad rohkem kui aasta pärast. Praegu on aeg atra seada, mõelda ning tegutseda. Ükskord võiks Eestiski olla eraldi spordi- ja turismi ning kultuuriministri ametikoht. Näha nende eesotsas apoliitilisi isikuid, oma ala asjatundjaid, on palju tahta. Arutada võiks teemat küll.