Õpetajate Lehes sel reedel: ujumine

Õpetajate Leht 1.12 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 1. detsembril:

Ujumistund napsab kogu koolipäeva

Kehalise kasvatuse ümberkujundamisel liikumisõpetuseks tehakse üks suur hüpe juba uuest aastast, kui riiklikus ainekavas hakkab kehtima muudatus, mis seab ujumisõpetusele senisest kõrgemad sihid: kolmanda klassi lõpuks peab iga laps suutma ujuda rinnuli ja selili kokku 200 meetrit. Suureneb tundide arv ja riigi toetus. Kas mõne aasta pärast ongi lastel meri põlvini? Ujulatest kaugel asuvates maakoolides paraku nii ei arvata.

Uutmoodi ujumine

«Kuigi õppisin koolis, kus oli ujula, suudan koera ujudes läbida vaid veerandsada meetrit. Sama palju kui praegune kolmanda klassi laps. Aga uued normid – sada meetrit rinnuli ja sama palju selili, pluss sukeldumisoskus, on mulle kättesaamatud.Tagantjärele on mul väga kahju, et koolist seda eluks vajalikku oskust kätte ei saanud. Põhjusi oli mitu,» kirjutab Sirje Pärismaa.

Kuidas kutsuda parimaid?

Kedagi-midagi paremusjärjestusse pannes tekib see, mille kohta me sageli ütleme top. Ometi pakub eesti keel top'ile mitut mõistlikku vastet. Neid tutvustab Priit Põhjala.

Pilgu ära pööramise kultuur

Ligi veerand noortest on nõus, et ennast suudelda ja kallistada lasknud tüdruk on vahekorra pealesurumises ise süüdi.

Digiõppimine. Ilma ekraanita

Lapse jaoks on kasulikud sellised mängud, mis aitavad tal õppida tundma ümbritsevat maailma ja luua teadmisi keele, arvude maailma, looduse kohta. Tänapäeval on ka selliseid arendavaid mänge, millel on digimängu interaktiivsus ja kaasahaaravus, ent puudub ekraan.

Mida õpetavad lastele Persona Dollsi nukud?

Persona Dolls on kiusamisvastane kasvatusmetoodika, kus arendatakse lapse sallivust ja empaatiat endast erineva vastu, samuti julgust reageerida, kui kedagi koheldakse halvasti. 2015. aasta sügisest tegutseb Tallinna Suitsupääsupesa lasteaias seda metoodikat tutvustav koolituskeskus, mis pakub ka koolitusi.

Eesti teadlastel on Baltimaade parim varustus

Tartus Emajõe ääres modernses puitmajas asub SA Archimedese kõige keerulisema nimega üksus ‒ struktuuritoetuste agentuur. Üksuse töötajad kannavad hoolt, et Eesti teaduse ja kõrghariduse edendamiseks Euroopast läkitatavad sajad miljonid eurod jõuaksid taotlejateni ja projektid oleksid abikõlblikud. «Meie töös on tõepoolest suur osa kontrollimisel ja nii-öelda sendi lugemisel, kuid sinna vahele mahub ka hinge minevaid hetki,» tunnistas intervjuus Õpetajate Lehele meetmehoidja Kristel Meesak.

Gerri Alamets: «Jäime kindlaks, et noortekeskust on vaja»

Üle 20 aasta noortega töötanud Gerri Alamets on olnud viimased kaheksa aastat ametis Maidla noortekeskuses, mille saamislugu tõestab, et üksmeele ja hea koostöö korral võib ka võimatuna näiv unistus täituda. Mida väiksem koht, seda olulisem roll on noorsootöötajal, kellel tuleb vahel olla ka usaldusisik ja ema.

Koolijuht ronimisseinal kõneleb suurtest muutustest

Mida soovitada nendele koolidele, kes tahavad oma koolielu muuta ajakohasemaks, paindlikumaks ja aktiivsemaks, aga ei tea, millest alustada? Näiteks Antsla gümnaasiumis on napi paari aasta jooksul toimunud mitmeid muutusi – vahetunnid veedetakse õues, päevaplaanis on üle mindud paaristundidele ja igapäevastele pikematele vahetundidele, vahetundides mängitakse, võimeldakse ja tantsitakse.