Mailis Repsi vastukaja: kui hinne sõltub tehtud töö asemel hindajast

Haridusminister Mailis Reps. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Koolides on kõige hinnatumad õpetajad need, kes on karmid ja õiglased. Kui kahest märksõnast teine ehk õiglus jääb kaduma, kaotab õpetaja nii hea sõna vilistlaste kokkutulekul kui ka autoriteedi.

Postimehe juhtkiri (PM 23.11) hindab Jüri Ratase tööd valitsusvankri vedamisel mitterahuldavalt. Kuigi valitsuse enamik ministreid, kaasa arvatud peaminister, väärib Postimehe teises loos vähemalt rahuldavat kolme, on koondhinne valitsusele ometi mitterahuldav ehk kaks. Hindamissüsteem jääb paraku arusaamatuks.

Eriti ka seetõttu, et Eesti inimesed on oma hinnangutes hoopis teisel arvamusel. Peaministri reiting on viiepallisüsteemis püsinud stabiilselt üle kolme. Sealjuures on üle kolme ka suurima opositsioonierakonna, Reformierakonna toetajate hinnang peaministrile. Võrdluseks võib tuua, et eelmise õpilase, reformierakondlase Taavi Rõivase hinne ei ulatunud eelmise aasta jooksul kordagi üle kolme.

Suurim tunnistus on aga valijate usaldus, mis oli kohalike omavalitsuste valimistel selgelt koalitsiooni poolel – 45,7 protsenti toetas koalitsioonierakondi ning 26,2 protsenti opositsioonierakondi. Keskerakonda toetas neil valimistel 158 952 valijat, mis tähendas ka valimiste võitu. Viimased reitingud näitavad, et Keskerakonnal on suurim usaldus valijate seas ning koalitsioonil on suurem toetus kui opositsioonil.

Tõenäoliselt hindavad hindajad lihtsalt erinevaid asju ning fookuspunkt on erinev. Kumb on olulisem –  kehtima hakkav tulumaksuvaba miinimumi tõus suurendab rohkem kui poole miljoni maksumaksja sissetulekut või vähendab 59 000 maksumaksja sissetulekut? Mõlemad on õiged, kuid lähenemine neile tõdedele määrab paljuski ka suhtumise maksureformi, mis aitab kolmveerandit Eesti inimestest.

Kui matemaatikaülesanne räägib perekonnast, kus isa, ema ja vanaisa teenivad kõik üle 1800 euro, ei ole see oma olemuselt vale, kuid sel pole paraku paljude Eesti inimestega pistmist, sest mediaanpalk ei ulatu veel 900 euronigi. Usun ka, et on palju neid, kes on valmis 36 eurot rohkem maksma selleks, et väiksema sissetulekuga inimesed veidi enam kätte saaksid, kuid nende hääl eeslauljatena ei kõla. 

Niisamuti on hindamisskaalalt välja jäänud kolmelapselise pere toetuse tõus 500 euroni, õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse valdkonnas töötavate inimeste palgatõus, mitmed toetused, näiteks matusetoetus ja Tšornobõli veteranidele auvõla tasumine, majutusasutuste ja diiselkütuse käibemaksutõusu peatamine jpm. Positiivset hinnet ei vääri ka lisaraha tervishoiusüsteemile, mis lühendab ravijärjekordi, ega õiglasem pensionireform, mis väärtustab tulevikus inimest tema töö, mitte palgaraha järgi.

Skaalal on hoopis maksud, mis ära jäeti, ja alkoholiaktsiis, mis mõlemad annavad eksamil paraku tunduvalt enam punkte. Samuti pole miskipärast õiged allikad valitsuse majanduspoliitikast rääkides reitinguagentuur Fitch, OECD ja rahandusministeerium, vaid õigeid vastuseid teavad Euroopa Komisjon või Jürgen Ligi. Julgen üsna kindlalt väita, et PISA test on hoopis laiahaardelisem ning arvestab rohkem kui paari teguriga õpilastele hinnangute andmisel.

Kokkuvõttes võib öelda, et nende jaoks, kes soovisid eelmise valitsuse jätkamist, on mitterahuldav hinne praegusele valitsusele kindlasti õige. Nii see ongi, sest kriteeriumid, mille järgi tööd tehakse ja mida soovitakse näha, on erinevad. Nende inimeste jaoks, kes ootasid sidusamat, sotsiaalsemat ja kaasavama majandusega poliitikat, on hinne valitsusele kõrgem. Neid inimesi pole kindlasti vähe. Keskerakond teeb tööd selle nimel, et kõigil Eesti inimestel oleks hea elada, sõltumata hindajast.