Andrei Kuzitškin

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Keskerakonda kuuluv Tallinna linnapea võiks õppida kas või oma Ühtse Venemaa kolleegidelt, kuidas tuleb linna juhtida, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin vastulauses Taavi Aasa arvamusloole «Poliitpõgenik Kuzitškin, linnapea ei tee teie kodus remonti!» (PM 24.11).

Lugesin äärmise üllatusega Tallinna linnapea Taavi Aasa vastust oma artiklile linna taristu nutusest seisundist. Üllatas see, et linnajuht peab ennast tõepoolest kõrgema teadmise valdajaks ja asub minule, taipamatule, selgitama, kuidas tegelikult käib Tallinna juhtimine.

Uskuge mind, härra Aas, ma tean väga hästi, mis on eraomand, ja ei ole vähimatki tarvidust hakata mulle rääkima, et linnavalitsus ei saa tegelda nende majade fassaadide remondiga, mis kuuluvad korteriühistutele. Need on nii elementaarsed asjad, et ei vaja vähimatki kommentaari.

Enne seda, kui Venemaalt poliitilistel põhjustel lahkusin, töötasin kuusteist aastat Tomski oblastivalitsuses, sealjuures olin kuus aastat Tomski oblasti kultuuriminister. Meil valitses raudne reegel: kui juba oled võimu juures, siis kehtib tabu sõnadele «mina selle eest ei vastuta». Võim peab vastutama kõige eest, mis on seotud selle territooriumi, millele tema võim laieneb, elanike elu, mugavuse ja julgeolekuga.

Tomski oblasti kuberner vastutas selle eest, et ka oblasti kõige kaugemas nurgas läheksid lapsed 1. septembril kooli, et haiglaid ei suletaks, et talumajapidamistel oleks saagikoristuse ajaks kütust. Tomski linnapea vastutas selle eest, et tänavatel koristataks õigeaegselt prügi, et hoovid ei mattuks lume alla, et linna ühiskondlikke hooneid ja elamuid köetaks, kui õhutemperatuur langeb alla viie plusskraadi.

Ma ei mõista, kuidas linnapea Aas saab ükskõikselt sõita mööda lagunevaid tänavaid, vaadata autoaknast, kuidas vanakesed vaevaliselt tungivad läbi lirtsuva pori oma trepikoja juurde, kuidas majaseintelt variseb krohvi inimeste pähe ja kuidas häbistavad Tallinna põlenud hooned kesklinnas, mülkad Koplis ja varemed sadama piirkonnas. Mina kusjuures näitasin ainult pisikesi lõigukesi Tallinna halbolust, mille kohta võiks tegelikult koostada tohutu fotonäituse pealkirjaga «Tallinna viletsus».

Ei ole vaja, härra linnapea, ei ole vaja varjuda selle taha, et puuduvad volitused linna arvukate probleemide lahendamiseks. Teie ja teie erakond, mis on Tallinnas aastaid valitsenud, on muutunud õige mugavaks: kõik edusammud kirjutate enda nimele, probleemid laote aga eraettevõtete ja eraomanike kukile.

Härra linnapea, kas te tõepoolest ei mõista, et on olemas terve hoobade süsteem, millega avaldada mõju neile omanikele ja ärimeestele, kes ei hoia oma objekte korras ja õõnestavad sel moel Tallinna mainet?

Ei, linnaeelarvest ei ole vaja eraldada raha Endla tänava maja fassaadi remondiks. Kuid linnavalitsus võib anda maja omanikele korralduse hoone korda teha, kui sellele aga ei reageerita, neid trahvida. Saab ka uurida, kuhu läheb raha, mida korteriühistu iga kuu kogub elanikelt maja remondiks.

Härra linnapea, õppige kas või oma Ühtse Venemaa kolleegidelt, kuidas tuleb linna juhtida – neil on sellega Venemaal suured kogemused! Vähemalt on nende jaoks linn, mida nad valitsevad, nende isiklikul vastutusel. Kui äkitselt näiteks ülikoolis lülitatakse elekter ja küte välja, siis just linnapea helistab kõigisse instantsidesse ja selgitab välja, miks õppejõud ja tudengid pimedusse jäid. Isegi sellest hoolimata, et ülikooli finantseeritakse föderaaleelarvest – aga õppejõud ja tudengid on inimesed ning linnapea valijad.

Härra Aasa jaoks, kui otsustada tema kirja järgi, on Tallinna valijad olemas ainult tema kitsas võimupiirkonnas. Kui nii, siis ei ole üldse võimalik aru saada, miks Keskerakonna valimisprogrammis lubati inimestele täielikku õnne kõigis eluvaldkondades alates maksureformist ja lõpetades vene keele säilitamisega.

Mis puudutab eelarvet, siis tegelesin palju aastaid selle koostamisega ning kujutan suurepäraselt ette, millest koosnevad selle tulud ja kulud. Nii Eestis kui ka Venemaal on tulumaks peamine piirkondliku eelarve tuluallikas. Härra Aas annab ise puhtsüdamlikult teada, et Tallinna eelarve koostab riik. Siis tekib küsimus: miks peate siis linna kõrget krediidireitingut enda teeneks? Millist osa etendab linn ise eelarve tulubaasi kasvus? Praegu näen mina ainult linnavalitsuse kulude kasvu. 

Loomulikult ei pea Tallinna linnapea ise majade fassaade korda tegema, vaid peab looma süsteemi, kus linnas kõik toimiks nagu kellavärk. See on juhtimiskunsti alus. Kahju, et pean Aasale selliseid lihtsaid asju seletama. Seepärast on ka minu lõppjäreldus lühike ja ühene: kes tahab midagi ära teha, otsib võimalusi, kes mitte, otsib põhjendusi. Härra Aas need ka leidis.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.