Õpetajate Lehes sel reedel: leinava noore toetamine koolis

Õpetajate Leht 24.11 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 24. novembril:

Miks nüüdiskunst ei kõneta noori?

Õpetajate Lehe vestlusringis tõdetakse, et fantaasiat eeldavad kunstiained on riiklikus õppekavas tagaplaanil. Lisaks sellele on kunstiainetes omakorda nüüdiskunst tagaplaanil. Samal ajal on Albert Einstein öelnud, et fantaasia on tähtsam kui teadmised ja loogika. Vestlusringis arutatakse, kuidas suurendada noorte huvi nüüdiskunsti vastu.

Teadjad ja tobu

Kaarel Tarand kirjutab Eesti rahvastikupoliitika eesmärkidest 2018−2035 ja nendib, et sama hästi oleks võinud kirjutada visiooni, et aastaks 2035 on Eestis jumalariik või troopiline kliima. «Nii mõnegi end eluaegseks poliitikuks pidava isiku mõtteilmas ongi «poliitika tegemine ja kuulumine poliitilisse klassi eesmärk iseeneses, aga mitte vahend, tööriist millegi ühiskonnale vajaliku saavutamiseks,» nendib ta.

Leinava noore toetamine koolis

Nele Randpere ja Tiiu Tammemäe Tallinna ülikoolist uurivad, kuidas suhtlevad õpetajad leinava õpilasega. 2016. aastal sai toitjakaotuspensioni 4622 alla 18-aastast noort.

Missugune on õpikäsitus Barcelona koolides?

Liilia Oberg ja Marjaliisa Umb Pärnu Raeküla koolist kirjutavad, et Eestil tasub Barcelonalt õppida rühmapõhist ja projektõpet. Eeskuju tuleks võtta ka võõrkeeleõppest. Nimelt hakkavad Barcelonas lapsed omandama inglise keelt kolme–nelja-aastaselt ja põhikoolis õpivad nad osa õppeaineid juba inglise keeles.

Nelja riigi noored arutlesid diskrimineerimise ja tolerantsuse üle

Noortevahetus ei tähenda üksnes lõbusalt koos veedetud aega, vaid eelkõige intensiivset õppeprotsessi. Virumaal toimunud rahvusvahelises projektis «I Will Remain» osales kokku üle paarikümne noore Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Teema, mille üle mõtteid vahetati, oli diskrimineerimine ja tolerantsus.

Milline koht on lasteaial Eesti kultuuriloos?

«Igale ametile või asutusele annab tähenduse ja tähtsuse see, kui teatakse oma kohta kultuuriloos,» räägib ajakirjandusajaloolane Krista Aru, kes annab ülevaate lasteaiamõtte tekkimisest Eestis. Tema hinnangul oli lasteaiaõpetajate häält ajakirjanduses kuni Eesti Vabariigi lõpuni 1940. aastal selgelt kuulda, praegu lasteaia teemasid meedias enam nii palju ei kajastata.

Loov õpetaja astub koos õpilastega kastist välja

Nii nagu igas lapses on peidus loovus, suudab ka iga õpetaja olla oma tunnis loov. Kes ütleb, et loovus pole tema rida, alustagu Toila gümnaasiumi õpetaja Kristi Goldbergi soovitusest: «Alusta väikestest asjadest. Paiguta õpilaste lauad teisiti, pane enda laud teise kohta, õpeta klassi taga, mitte ees – astu sõna otseses mõttes kastist välja. Ka vaade ruumi teisest nurgast annab värskeid mõtteid ja paneb nii teid kui ka õppijaid uude olukorda.»

Läbipõlemine algab hiilivalt

Kui märkad, et rõõmsameelne kolleeg muutub kergesti ärrituvaks ega saa enam naljast aru, kui ta kipub teravalt vastama ning on pidevalt väsinud, võib tegu olla läbipõlemise ilmingutega. Mida peaks õpetaja läbipõlemisest ning selle vältimisest veel teadma? Õpetajate Lehe küsimustele vastab Tartu ülikooli koolipsühholoogia lektor Astra Schults.

Eesti kultuuri saab kaitsta ka rahvusvahelisena

Kümnendik Eesti üliõpilastest on pärit välismaalt ja meiltki läheb üle tuhande tudengi igal aastal Euroopa teistesse riikidesse õppima. Ometi on palju tudengeid, kes ei liigu kodust kaugemale. SA Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri asejuhataja Katrin Kiisler valutabki südant just nende pärast. Ta ütleb: «Peaksime veel rohkem mõtlema, kuidas nemadki saaksid rahvusvahelise kogemuse, et laieneksid nende võimalused tööturul.»

Koolijuhtide kasvulava Tartus − 190 aastat seminari vaimu

Järgmisel aastal täitub Tartus juba 190 aastat järjepideva õpetajakoolituse algusest. «Seminari vaim säilis Tartu õpetajate seminaris millegi salapärasena kõikide kooliuuenduse kiuste,» nendib vilistlane Gunnar Karu.