Tarmo Pikner: jumalaema kirik Berliinis lekib (6)

Tarmo Pikner
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Angela Merkel
Angela Merkel Foto: JOHN MACDOUGALL/AFP

Pariisi Jumalaema kiriku ajalooline katus peab, kuid Berliini oma on hakanud läbi laskma. Üheksakümnendail varemetele rajatud riigipäevahoone klaasist-terasest kuppel laseb sademeid läbi ja jumalaema Angela kostüümil säravad vihmapiisad, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Brüsselis omandatud ööistungite kogemused (junckerlaste komme öösiti tähtsaid otsuseid teha) ei maksnud Berliinis midagi ja Merkel seisab lõhkise katuse all: tosina kantsleriaastaga Euroopa Liidu poliit-majandus-vedur tossutab lõppjaama poole.

Pühapäeva öösel liberaalide liidri Christian Lindneri lausutuga – «ei olnud võimalik leida usalduse alust» – lõppesid kristlike demokraatide, roheliste ja liberaalide pingutused valitsusliitu moodustada. Ei saavutanud rohelised kivisöekaevanduste sulgemist ega pagulastulvade jätkumist ning teiselt poolt ei saanud suurtöösturid kindlust, kas majandusvedurile jagub kütust. Lindneri enda usaldamisega on omamoodi lood, kuna ta on isegi välja käinud mõtte tunnustada Krimmi liidendamist Venemaaga.

Pill tuleb pika ilu peale

Esimesed vihmapiisad langesid riigipäevahoone katusest läbi möödunud aasta septembris, kui Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa valimistel tabas kristlik-demokraate (CDU) häving – kaotati nii sotsidele kui ka uustulnukale Alternatiiv Saksamaale (AfD). Eriti häbistav oli Merkelile kaotus paremradikaalidele, kelles nähakse ohtu vaat et kogu lääne tsivilisatsioonile.

See polnud veel kõik. Nädalapäevad hiljem tuli kaotust tunnistada ka pealinnas Berliinis, kus kaotati suurelt sotsidele ja suudeti vaid napilt (17 protsenti 14 vastu) edestada AfDd.

Need olid märgid, mis pidanuks valvsaks tegema: Angela Merkeli neljas ametiaeg ei tule kandikul kätte nagu eelmised kolm. Euroopa oli vahepeal muutunud ja selles on saatuse irooniana Merkeli enda käsi mängus olnud.

Mis edasi? Nüüd sõnastan midagi, mida pole julgenud öelda ükski Euroopa poliitik ega ka enesest lugupidav ajakirjanik (kui just ametikoha kaotamine pole suur probleem). Kuna siinkirjutaja ei ole mitte kumbagi, julgen seda teha. Siin see on:

Koalitsioon AfDga. Miks mitte!

Tõsi, CDU 33 ja AfD 13 protsenti kokku jääb koalitsiooniks väheseks, kuid kaasates lisaks ühe kolmest väikeparteist (rohelised, liberaalid, vasakpartei), kes kõik üksikult võttes said umbes kümnendiku häältest, saaks teha üleeuroopalist ajalugu. Vähe sellest, see oleks üleilmne sentsatsioon: Merkel hakkab kodustama paremäärmuslasi, isegi neonatsideks tembeldatud tegelasi!

Sellel on muidugi hind, kuid Merkel on maksnud rohkemgi – maksnud kinni miljoni pagulaspalveränduri teekonna Aafrikast ja Lähis-Idast Saksamaale.

Pärast valimisi lausus Merkel: «Peame AfD valijad enda poole tagasi võitma, püüdma nende probleeme lahendada ja osalt ka hirmudega tegelema.» Aga palun väga, lahendage siis koos need probleemid ja hirmud! Ja kogu Euroopa on teile tänulik, kaasa arvatud kõrgeaulised Brüsseli eurokraadid.

Arvate, et Merkel ei tule paremäärmuslaste taltsutamisega toime? Aga vaadake, mida tegi eelmine kantsler, sotsiaaldemokraadist Gerhard Schröder: taltsutas ära vasakäärmuslastest rohelised. Mäletame, kui roheliste partei esimees Joschka Fisher astus oma esimesel tööpäeval välisministri kabinetti ketsides. Varasemast võitlevast vasakradikaalist ja hipist sai tunnustatud välisminister (1998–2005), kes õppis õige kiiresti tsiviliseeritud kombel käituma.

Lisaks saaks Merkel lahti Muti Multikulti hellitusnimest ja temast saaks tõeline Saksamaa ühendaja. Kohli-Gorbatšovi müüribrigaad suutis küll Berliini müüri suveniirideks maha müüa, kuid olgem ausad: Saksa Demokraatlik Vabariik pole kuhugi kadunud (nooremale põlvkonnale: see oli Saksa riik, mis jäi Berliini müürist ida poole).

PS. Loodetavasti saite aru, et siin Merkelile pakutud stsenaarium võiks töötada küll Eestis, kus parem-vasaktiivad võib rahumeeli ühe lennuvõimetu linnu külge kleepida, kuid Saksamaal selline oportunism paraku ei tööta. Vähemalt saab mõttel lennata lasta. Põhiküsimuseks jääb: kas Saksa Euroopa või Euroopa Saksamaa.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles