Mihhail Lotman.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Riik peab olema lihtne, efektiivne ja arusaadav. Seda silmas pidades tuleks Eestis mitmes valdkonnas muudatusi teha, kirjutab semiootik Mihhail Lotman.

Eesti Vabariigi suure juubeli puhul tasub teha mõningaid sisekaemusi. Siinkirjutaja kuulub nende Eesti kodanike hulka, kellele on Eesti iseseisvuse taastamine elu tähtsaim poliitiline sündmus. Samuti olen nõus nendega, kes tunnevad ja väidavad, et Eestil läheb hästi. Üldjoontes. Saatan aga, nagu teame, peitub detailides.

Üks järjest suurem murekoht on nende kodanike arvu kasv, kes on riigist võõrandunud – omariiklus ei tähenda neile enam oma riiki. Riigist võõrandumist võib täheldada kõigil tasanditel, alates kohalikest omavalitsustest ja lõpetades presidendiinstitutsiooniga.

Probleemid peituvad ennekõike valitseva eliidi juhtimisstiilis, aga ka mõningates seadustes. Huvitaval, kuid sugugi mitte ootamatul kombel on riigile esitatavad pretensioonid vastuolulised, laias laastus: kui ühed soovivad suuremat tegutsemisvabadust, nõuavad teised suuremat hoolekannet. Ma saan aru mõlemast, kuid lähemal on mulle esimesed.