Õpetajate Lehes sel reedel: muusikakasvatus, seitsmeaastase Arturi lugu ja iseloomukasvatus

Õpetajate Leht 16.11 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 17. novembril:

Kogu päeva koolis

Kuidas sisustada pärast lühikest koolipäeva algklassijütside vaba aega? Tartu erakool on käima lükanud Eestis uudse kogupäevakooli, kus kella üheksast neljani vaheldub üldõpetus loova tegevuse ja liikumisega, vahepeal tuulutatakse end õues ja kolm korda saab süüagi.

Mida ootab ühiskond muusikakasvatuselt?

Milliste põhiülesannete täitmist eeldatakse muusikaõpetajalt − kas nad peavad õigustama ühiskonna kui terviku või kitsalt muusikaprofessionaalide ootusi?

«Küsitluste kohaselt oodatakse muusikaõpetuselt tundemaailma rikastamist, emotsionaalset kasvatust ja laulmist, pillimängu-, omaloomingu, sealhulgas digitaalse loomingu suunamise oskust,» kirjutab Tallinna ülikooli muusikadidaktika dotsent Tiina Selke.

Patumõtted palgasabas

«Mille poolest on nelja töötajaga osakonna juhtimine ministeeriumi majas keerulisem ja vastavalt kallim töö kui näiteks enam kui saja töötajaga raamatukogu või muuseumi juhtimine?» küsib Kaarel Tarand. Ta nendib, et see, kes rahast räägib, peab iga sõna mitu korda kaaluma, sest pole rahast rohkem tunnetega laetud teemat, olgu pealegi tegu vaid mõõtühikuga.

Elujõuline live ja popp pop-up

Paljude muude tsitaatsõnade kõrval torkavad meie keelekasutuses silma inglise sõnad live ja pop-up. Et end kõikidest tsitaatsõnade käänamisega seotud reeglitest ja nende mittevaldamisest johtuvaist vigadest säästa ning et tekst ka visuaalselt selgem saaks, oleks Priit Põhjala hinnangul mõistlik pruukida tsitaatsõna asemel mõnda eestikeelse(ma)t vastet.

Õpetaja tööpäev ratastel: mitme kooli vahet rähklemine võtab reede õhtuks võhma välja

Mitmes koolis tööl käimine ei ole enam haruldus, sest ühes koolis ei kogune piisavat töökoormust. Õhus on olnud jutt õpetaja ametikohast, kus puuduvaid tunde kompenseerivad muud ülesanded, kuid vähesed koolid on selle idee ellu rakendanud. Väga jätkusuutlik koolide vahet jooksmine ei ole, pealegi miks peaks sellise tee valima noor, kes alles mõtleb õpetajaameti peale või teeb sellel teel esimesi samme.

Arturi lugu

Seitsmeaastane Artur, kellel on diagnoositud autismispektri ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning kelle kodune keel on vene keel, läks kooli Suurbritannias. Tema ema Anna Golubeva sõnul ei kogenud laps ega tema ise Eestis seitsme aasta jooksul kokku nii palju head suhtumist ja eduelamusi kui seal kahe aasta jooksul.

50 aastat kõrgharidusega lasteaednike ettevalmistamist Tallinna ülikoolis

Sügisel täitus 50 aastat kõrgharidusega koolieelse lasteasutuse õpetajate ettevalmistamisest Eestis. Tähtsat sündmust tähistati 2. novembril Tallinna ülikoolis konverentsiga «Traditsioon, innovatsioon ja õpikäsitus alushariduses», kus osales üle 300 lasteaiaõpetaja ja -juhi. Kõneldi traditsioonidest ja uuendustest, muutunud õpikäsitusest ja rahvusvahelisest kogemusest.

Läti koolivõrk venib hõredamaks

Koolivõrgu ja õpetajatöö ümberkorraldamine külvab Läti õpetajate seas segadust ja ebakindlust. Selgeks on saanud tõsiasi, et maal elamine on privileeg, mida võivad endale lubada vaid rikkad. Läti koolivõrgu korraldamiskava autorid rõhutavad, et vajalikud teenused koonduvad üha enam tõmbekeskustesse, sestap on igasugused tõmbekeskustest eemale jäävate maakohtade investeeringuid ja töökohti puudutavad valimiseelsed lubadused tühi jutt, millega võib ainult lolle püüda.

Huvi viib oma kooli uksest kaugemale

«Haarake juhtohjad ja püüdke olla rahvusvahelistes projektides ise koordinaatorid,» kutsub meie koole üles SA Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo juhataja Made Kirtsi. «Kui olete algatajad, saate teha seda, mis on just teile huvitav ja oluline.»

Iseloomukasvatus Ameerika Ühendriikides

Eri ajajärkudel ja kultuurides on haridusel olnud kaks suurt eesmärki: aidata õpilastel saada targaks ning aidata neil saada heaks. Iseloomu on vaja mõlema jaoks. Ameerika Ühendriikides on iseloomukasvatus lõimitud akadeemilisse õppekavasse, sest noorte eetiline, sotsiaalne ja emotsionaalne areng on sama oluline kui nende akadeemilised saavutused.