Postimees 1931. aastal: verised rahutused peipsitagustes kolhoosides

PM 10.11.1931 Foto: Digiteeritud eesti ajalehed / dea.nlib.ee

Eestisse saabunud teadete järele oli läinud nädala alul Nõuk. Venemaal, Oudova linnast 25 kilomeetrit lõuna poole, Tsernova aleviku lähedal, ühes kolhoosis sõjariistades vastuhakkamine ametivõimudele.

Pjatiletka-kava teostamiseks Nõuk.Vene võimud on saatnud kolhoosidesse ringkirja, mis määrab ära normi, kui palju ja missuguseid põllusaadusi on õigus saada igal elanikul aastas. /…/ Et olukord oli muutunud kolhoosis viimastel aastatel üha kehvemaks ja igasugustest kitsendustest oldi juba teadlik, siis võeti koosolekul vastu järgmine otsus: «Kui valitsusvõimud viljakogumisel püüavad ignoreerida kolhoosi peakoosoleku otsusi, siis on sõjariistades vastuhakkamine möödapääsematu.»

Läinud nädala alul jõudsid kohale viljakogujad, arvult 30 hambuni sõjariistus meest. Kohalik ametnik tegi teatavaks koosoleku otsused, mille üle ainult naerdi. Samal ajal kogunesid ametnikkude maja juurde sõjariistus kolhoosnikud. Saanud teada, et viljakogujad viivad väevõimuga kolhoosist vilja ära, piirati sisse ametnikkude maja. Kolhoosnikkude seast eraldus kolm saadikut, kes läksid majja läbirääkimistele. Saadikud lasti lihtsalt maha ja rahva peale avati püssituli maja akendest. Lasti küll mõni pauk vastu, kuid sõjariistus viljakogujate marutulele ei pidanud vastu kolhoosnikud ja põgenesid, jättes maha neli surnut ja üle kümne raskelt haavatu. Telefoniteel kutsuti kohale Oudovast GPU väeosa, kes sumbutas rahutused lõplikult. Vili aga viidi kaasa ja veel enam, kui seda seadus lubas.

Samasugune sõjariistades vastuhakkamine leidis aset Pihkva-No raudtee piirkonnas. Vähemaid vastuhakkamisi on olnud pea igas kolhoosis.

10.11.1931