Õpetajate Leht 10.11

FOTO: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 10. novembril:

Lapsed tajuvad kiiresti, kas neist tõeliselt hoolitakse

«Meil on valida, kas lisada lukke ja riive ning ehitada aedu kõrgemaks või värvata rohkem inimesi, kes last heas suunas mõjutada püüavad,» tõdeb Maarjamaa hariduskolleegiumi praegune juht Pille Vaiksaar. Kinnises koolis, kuhu pooled õpilased on suunatud kohtumäärusega, on tööpõhimõtted varasemaga võrreldes palju muutunud.

Lauamängud 2017: mida, kus ja kuidas mängida? Mida mängud õpetavad?

Lauamängude abil saab laiendada silmaringi ja täiendada faktiteadmisi. Lauamängud sobivad loomingulise eneseväljenduse arendamiseks. Kui aga juhtub, et õpilased on sisukast ja liiga ilmselgelt harivast tegevusest päeva lõpuks tüdinud, leiab lauamängudest ka üht-teist totrat.

PÖFF-ile koolitundi

Teist aastat pakub Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) koostöös Eesti teadusagentuuriga teadusfilmide eriprogrammi «Teadus360». Tallinna kesklinna kinodes näeb visuaalselt võimsaid dokumentaalfilme, mis aitavad kaasa maailma ja selle toimimise mõtestamisele.

Integratsioon kui hane selga vesi

«Hane seljast valgub vesi maha nagu mõnel keeleõppijal eestikeelsed sõnad. Õppijal ei teki sidet keelega just nagu veel hane sulgedega. Teine aga neelab lauseid, nagu kassi karvad imavad vett,» kirjutavad teadur Ove Pärn ja arhitekt Anu Raun.

Pärdik

Kui klapitada sõnu «koer» ja «pärdik» kord nimi- ja kord omadussõnana, saab üsna lõbustavaid, aga sealjuures täiesti mõeldavaid, päriseltki võimalikke kombinatsioone: «koer pärdik» (üleannetu pärdik), «pärdik koer» (pentsik koer), «koer koer» (üleannetu koer) ja «pärdik pärdik» (veider pärdik). Sõnade mitmekesist tähendust selgitab Priit Põhjala.

Tubli tudeng õpib, teeb tööd ja teatritki

«Vahel ei jõua kõigesse süveneda nii palju, kui tahaks, ja olla nii põhjalik, kui tahaks. Aga üritan ikkagi õpingutest enda jaoks maksimumi võtta ja ka töös endast parima anda,» lausub tänavune Peeter Põllu stipendiumi laureaat Riin Tammiste, kes õpib Tartu ülikoolis põhikooli mitme aine õpetajaks ja töötab Värska vallas lastekaitsespetsialisti ja sotsiaalpedagoogina.

Isaga Örrekese õpitoas

Saue valla Veskitammi lasteaia Krõlli, Pipi ja Nublu rühma lapsed tähistasid isadepäeva koos isadega meisterdades. Sel puhul olid kutsutud külla Örrekese õpitubade juhendajad, kes viisid läbi puidu õpitoa. Kokku pakub Örreke 25 töötuba.

Kutsekoolist kõrgkooli – kas üle silla või müüri?

Eestis on ilusad uued kutsekoolid, kus on heal tasemel õpe, palju aktiivmeetodeid ja vastutulelikud õpetajad. Eestis on ka 2014. aastal kehtima hakanud uued õppekavad, millega vähenes matemaatika maht ja suurenes üldainete lõiming kutseerialadega. Kuidas on see mõjutanud kutsekoolilõpetajate matemaatikateadmisi? Kui gümnaasiumis on nii kitsas kui ka lai matemaatika, siis kutsekooliõpilased on saanud võib-olla kolmandiku sellest kitsast. Mis tähendab, et peaaegu mitte midagi.

Õpetajatöö kasvatas mu juhtimishuvi

«Püüdlesin teadlikult selle poole, et ühel päeval koolijuhiks saada, aga ei arvanud, et oma eesmärgi nii kiiresti saavutan,» ütleb 27-aastane Egle Rumberg, kes mullu lõpetas õpetajatöö kõrvalt Tartu ülikooli koolijuhtimise magistriõppe ja sügisest on Pärnumaal Uulu põhikooli direktor.

Noorsootöötaja on noorele tugisammas

«Lapsele-noorele on lisaks perele ja kooliharidusele elus oluline noorsootöö – huviringid, õpilasmalev, noortelaagrid ja -projektid, osaluskogud,» rääkis intervjuus Õpetajate Lehele SA Archimedese noorteagentuuri juhataja Reet Kost. «Noorsootöö ongi enesemääramise ja -avastamise koht ja noorsootöötajad oluline tugisammas.»

Pythease õpiraha

Tartu ülikooli kreeka keele õppejõu Jaan Undi sünnist möödus 7. novembril 70 aastat. Jaan Unt oli väljapaistev klassikalise kirjanduse vahendaja, tema loengutest sai nii mõnigi noor tõlkija tuule tiibadesse. Kreekakeelseid tekste, millele toetub Euroopa kultuur, tasub eesti keelde tõlkida ka edaspidi.