Juhtkiri: maksuparadiiside lõpp on lähenemas

Maksuparadiis Foto: Urmas Nemvalts

Hämarad ja ebaseaduslikud tehingud ning poliitiline korruptsioon tulevad ükskord ikkagi välja. Maksuparadiiside saladusloor ei jää korruptiivseid võrgustikke igavesti varjama. Nagu varasemadki suured lekked, kinnitab seda ka praegune, Paradise Papersiks ristitu.

Idealistlikult võiks loota, et üha suuremat hulka dokumente ja ka isikuid puudutavad lekked on hoiatus, et altkäemaksu jms pole enam võimalik peita paradiisideks kutsutavatesse paikadesse.

Poliitikute puhul on aga juba maksuparadiisi peidetud saladuse olemasolu selge riskitegur. Selline poliitik on julgeolekuoht kogu riigile, sest ta on põhimõtteliselt manipuleeritav. Ja arvestades seda, kui seotuks on maailm muutunud, on ühe riigi korrumpeerunud poliitik või mõjuvõimas avaliku elu tegelane oht ka partnerriikidele.

See, kes susserdas endale eile raha omavalitsuse prügiveo hankega, võib homme osutuda suurte poliitiliste protsesside mõjutajaks. Kui dokumendid lekivad uurivatele ajakirjanikele või nagu neid on väidetavalt ostnud demokraatlike riikide eriteenistused, siis mis annab kindluse, et need pole olnud samamoodi kättesaadavad autoritaarsete riikide valitsejatele?

Poolteist aastat tagasi alanud Mossack Fonseca ehk Panama lekke dokumentide avalikustamine on üle maailma viinud suure hulga uurimisteni ning ka poliitiliste tagajärgedeni. Poliitikute tagasiastumised, uurimised ja kohtuprotsessid järgnesid nendes riikides, kus on toimivad demokraatlikud institutsioonid ja kohtuvõim. Riikides, kus valitsejad piiravad ja ahistavad mitte ainult ajakirjandust, vaid ka ligipääsu internetile, ei ole kiiret mõju oodata, ent info uuristab sealgi endale teid ning vähemalt on vabal maailmal võimalik seoste kohta sotti saada.

Olgu siinkohal öeldud, et maksuparadiisis registreeritud firma omamine pole iseenesest kuritegu ega pruugi isegi ületada ühiskonnas aktsepteeritud eetilisi piire. See ei tähenda automaatselt isegi millegi varjamist. Küsimus on selles, mida ja miks sellise juriidilise keha abil on tehtud.

Loomulikult jäävad riigid ka tulevikus omavahel äri ligimeelitamises konkureerima ning maksukeskkond on üks osa sellest. Igavesena tundunud saladusekaitse hakkab aga selgelt murenema. Riigid nagu Eesti, kus äriühinguid, nende omandisuhteid ja tegevust kajastavad registrid ning kehtib kohustus esitada avalikke aruandeid, võivad sellest vaid rõõmu tunda.

See, kas mõni popstaar või poliitiliste ambitsioonideta ärimees on maksudest kõrvale hiilinud, puudutab nende suhteid oma riigi maksuametiga ning kaasaandena loomulikult ka ühiskonna õiglustunnet. Õigusriigis selgitab kohtulik uurimine välja, kas tegu on maksukuritegudega või mitte.