Valikaborte ei peaks riik haigekassa kaudu kinni maksma
Juhtkiri: kellel on eluõigus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Tederil on käsil õiguslik analüüs, mis peaks ütlema, kas praegune raseduse katkestamise kord on põhiseadusevastane või mitte. Põhiseaduse paragrahv 16 ütleb: «Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus.
Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.» See on punkt, mis paneb õiguskantsleri kahtlema, kas haigekassa raha eest ikkagi tohib maksta kas või osaliselt – nagu seisab ühes valitsuse määruses – kinni mittemeditsiinilisi ehk valikaborte.
Vaidlusi, kas aborte keelata või mitte, on maailmas mitmel pool ja pikalt peetud. Ka Eestis pole see diskussioon tundmatu. Kuid praegu peetagu silmas, et jutt pole abordi keelamisest, vaid just sellest, kas selle eest peab maksma riik ehk maksumaksjad.
Kuid näide selle kohta, et kõnealusele probleemile pole lihtsaid ja üheseid lahendusi, peitub omamoodi kurioosumis – eelmine õiguskantsler Allar Jõks leidis kuue aasta eest, et aborti puudutavad Eesti seadused vastavad põhiseaduse just nimelt sellelesamale sättele, mille järgi on igaühel õigus elule.
Mõistetav, et kui on seadus, siis on sellel ka nii palju tõlgendusi, kui on seda tõlgendavaid juriste, kuid praeguse nn abordivaidluse puhul tekib vägisi tunne, et esile kipub pigem ametis istuja persoon, mitte põhiseaduse järelevalvet tegema pidava õiguskantsleri institutsioon.
Tuleb siiski kohe möönda, et praegune õiguskantsler Indrek Teder pole ju veel asunud oma eelkäijast erinevale seisukohale, vaid esialgu ta vaid kontrollib tekkinud põhiseadusele mittevastavuse kahtlusi.
Kuid ükskõik kas Teder jääb Jõksiga samale või ka vastupidisele seisukohale, ei kaota see lõhet ühiskonnas aborti erinevalt suhtujate vahel. Ikka jäävad alles need, kes leiavad, et abort on kuritegu riikliku iibe vastu, teisele poole rindejoont aga need, kes ütlevad: naisel on õigus otsustada oma keha üle.
Kuigi Postimees on seda meelt, et nii nagu näiteks rinnasuurendusoperatsioone ei peaks riik isegi osaliselt kinni maksma lihtsalt selleks, et kellegi büst parem välja näeks või ta end paremini tunneks, nii võiksid riigi rahakotirauad ka olla suletud kohas, kus inimene ise saaks olla hoolikam: kasutada kaitsevahendeid, või nagu Põlva maavanem Priit Sibul leiab, enne võimalikele tagajärgedele mõelda, kui seksima asuda.
Ent kui õiguskantsler muretseb põhiseaduse paragrahvi 16 ehk eluõigust käsitleva punkti pärast, siis kuidas ikkagi on õigus elule paremini tagatud juhul, kui inimene abordi eest ise maksab?