Kirjakast

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Vastukaja Postimehes ilmunud artiklitele.

Astmelisest tulumaksust

Tiit Riismaa on matemaatikadoktor ja ma usun, et ta oskab arvutada ja arvudega manipuleerida. Kuid õiget tulemust ei ole võimalik saavutada, kui alusandmed on valed. Kogu artikli (PM 30.10) sisu ja mõte baseerub oletusel, et astmeline tulumaks muudab ettevõtte maksukoormust.

Tegelikult puudutab astmeline tulumaks ainult üksikisiku tulumaksu, mis arvatakse töötaja palgast maha ja kantakse ettevõtte poolt riigi tuludesse. See, kui suur osa töötaja palgast maha arvatakse, mõjutab rahaliselt ainult töötajat. Kui maks suurem, siis kätte saab vähem, ning vastupidi.

Ettevõtja maksab töötajale kokkulepitud töötasu ja astmeline tulumaks ettevõtte maksukoormust ei mõjuta ega saagi mõjutada, sest töötasu on tootmiskulu, mitte aga maks.

Valter Buinevitš

Vabadussambast, mida pole

Kunstiakadeemia professori Hannes Praksi pikemas emotsiooniderohkes artiklis (PM 20.10) esineb ebatäpsus, kui viidatakse vabadussambale. Mõte ja idee vabadussamba rajamiseks sai alguse juba möödunud sajandi kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel. Mitmel põhjusel on vabadussamba rajamine edasi lükkunud kuni 2007. aastani, mil kaitseministeeriumi tellimusel kuulutati lõpuks välja ideekavandi konkurss. Kuid muutus nimetus: vabadussambast sai Vabadussõja võidusammas.

Miks? Seda peaksid oskama öelda vabariigi valitsuse 17.05.2007 korraldusega nr 255 muudetud Vabadussõja võidusamba ideekavandi konkursi hindamiskomisjoni liikmed. Ingeri bastioni idapoolsele flangile rajatud Vabadussõja võidusammas on osutunud ülimalt kalliks nii samba rajamisel kui ka hilisematel hooldustöödel. Originaalne on mälestusmärgi klaasist postalus. Aga nagu nähtub raamatust «Eesti Vabadussõja mälestusmärgid» on Vabaduse Risti kujutist monumentide tippu ehtimas kasutatud ka varem.

Üldsuse heakskiidu korral ehk sobiks vabadussambaks repliigi kirjutanu poolt ideekavandi konkursile esitatud lahendusvariant mõnevõrra muudetud kujul monumendi aluse osas. Makett mõõtkavas 1:50 asub ERMis.

Ants Jaanson

Keelerisustusest

Ammuks see oli, kui kaadritagune selgehäälne saatekavatutvustaja kasutas järjekindlalt kolmandavältelist väärvormi «televisiooonis». Pikapeale saadi sellest üle – ju siis keegi viitas või koguni mõni toimetajatest märkas… Ometi tuleb «Kanal Kahäst» jätkuvalt kuulata maneerlike häälikuvenitustega teadustust «kakkskümmmännd kolmmkümmmänd».

Heino Pedusaar