Juhtkiri: otsustav promill

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonide loomine omavalitsustes.
Koalitsioonide loomine omavalitsustes. Foto: Urmas Nemvalts

Promill on üks tuhandest. Ka nii väikesel ja tihtipeale palju väiksemalgi osakaalul võib olla otsustav tähtsus. Ja kui keegi arvab, et mis nüüd minu häälest ikka sõltub ja minu hääl ei loe midagi, siis valimised Nõo vallas on järjekordne näide, et loeb ikka küll.

Valimisliit Vali Nõo sai ainult ühe hääle rohkem kui IRL. Kohad 15-liikmelises volikogus jagunesid seepeale nii: 8 ja 7. Üks on võitja. Me ei tõsta seda aga esile mitte üksnes huvitava loona (ikka võib ju juhtuda nappe võite). Järgnevast joonistub välja üks uutele volikogudele tunnuslik joon. Nimelt hakatakse tõenäoliselt Nõos valda juhtima üheskoos.  

Mitmel pool mujalgi tehakse koalitsioone, kus ühte või isegi mitut partnerit pole häälteenamuseks tegelikult tarvis. Üks selgitustest on, et uutes ühinenud valdades ei taheta, et mõni ühinejatest tunneks ennast uue valla elust kõrvale jäetuna, kaotajana. Muidugi, säärane lähenemine on väga kena ja sümpaatne. Kokku harjumine nõuab kindlasti aega ja palju head tahet kõigilt.

Teisalt ennustab liiaga koalitsioonide tegemine ka seda, et küllap näeme järgneva nelja aasta jooksul mitmeid naginaid ja koalitsioonide muutumist. Ülemäära suure enamusega koalitsioone ei tehta tavaliselt seepärast, et kui ühte partnerit tegelikult valitsemiseks tarvis pole, siis kipub minema nii, et õige pea hakkab ta oma üleliigsust ka tundma. Kui meie omavalitsustes saadaks siiski sõbralikult suurtes koalitsioonides hakkama, oleks see muidugi imetore.

Teine huvipakkuv nähtus on Keskerakonna punti võtmine ka tibatillukese partnerina, ka siis, kui tegelikult saaks nendetagi valitseda. Põhjus on ilmselt selles, et tegu on peaministriparteiga. Kas loodetakse nende kampa võtmine pöörata keskvalitsuselt saadavaks rahaks? Libedamaks asjaajamiseks, paremateks suhtluskanaliteks?

Nii kalkuleerivatelegi omavalitsusjuhtidele pole õigupoolest midagi ette heita. Küll on aga lugu kehv, kui see kalkulatsioon, mis on üksiti hinnang meie poliitilise süsteemi toimimisele, on õige. Omavalitsuste ja keskvalitsuse suhted peaksid lähtuma reeglitest ja sujuma sõltumata sellest, milline partei täpselt ühes või teises võimul on.

Viimastel päevadel on väidetud, justkui olevat tendents, et valimistel enim hääli saanud rühmi jäetakse koalitsioonist välja. Meie oma analüüsis säärast asja ei tuvastanud. Tänase lehe loo tegemise ajaks oli teada, millised tulevad koalitsioonid 59 omavalitsuses 79st. Neist vaid neljas on suurim fraktsioon opositsiooni jäetud. Iseenesest pole selles midagi ebademokraatlikku, sest kui absoluutset enamust ei saadud, on ülejäänutel vaba voli teha omavahel koostööd just sellise mustri järgi, nagu nemad tahavad.

Uurige kindlasti tänasest lehest kaarti omavalitsuste ja koalitsioonide kohta. Kõikvõimalike valimisliitude edu pole jaotunud geograafiliselt ühtlaselt. Huvitav on seegi, millistes piirkondades endiselt vaieldakse. Kas see viimane ütleb midagi ka ühinemiste headuse kohta?  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles