Tõlkes leitud Eesti: kas oled hommikuse konjakijoomise lõpetanud?

Konjak Foto: SCANPIX

Milline peaks üks õige kodulehe menüü võõrkeeles välja nägema, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.
 

Kas soovite Eestit külastada, Eestit nautida, Eestis elada ja töötada või Eestis õppida ja teadustööd teha? Selline valik on Eestit tutvustaval kodulehel, mille menüüs on pealkirjad Visit, Enjoy, Live + work ja Study + research. Valik on sama raske nagu konjakijoomise küsimusele vastamine. Kas Eesti külastamise või Eestis töötamise ajal Eestit ei nauditagi?

Suurusevahekord nõela ehk vajaliku info ning veebi, selle hiiglasliku ja järjest paisuva heinakuhja, vahel kasvab pidevalt. Uuringud on näidanud, et veebikasutaja kulutab 2,6 sekundit, et veebilehele kiire pilk heita ja keskendub seejärel mõnele osale sellest või läheb edasi järgmisele lehele. 

Tänases infopadrikus on seepärast väga oluline kodulehe menüü, millel on täpselt samasugune roll kui teesildil või hooneviidal. Kui kodulehe menüü on tõlkes üles leitud, saab lugeja sealt kiiresti selge ja arusaadava ülevaate, mida kodulehel pakutakse ja kust mida edasi otsida.

Tõlkes kaduma läinud menüü võib aga, vastupidi, müürina varjata selle taga peituvaid vägagi häid kaupu või teenuseid. Kui lugeja sekundite jooksul vajalikku või huvitavat ei leia, siis läheb ta mujale. Erandiks on koduleht, millel alternatiivi pole (näiteks mõni ametiasutus) ja mille külastaja on sundseisus.

Mida tähendab tõlkes leitud menüü?

Unelmate kodulehel on menüü pealkirjad selged ja ühetähenduslikud ning seda eelkõige kliendile ja mitte vaid kodulehe omanikule. Ühtlasi annab iga pealkiri võimalikult täpselt ettekujutuse sisust, mida selle alt leida võib.

Väga üldine pealkiri, mille alla võiks mahutada pea kogu maailma, on umbes sama suureks abiks kui kaupluse vahekäigu kohal rippuv silt «Mitmesugused kaubad».

Eelpool mainitud pealkirja Enjoy all tutvustatakse Eesti kultuuri. Seega oleks pealkiri Estonian culture palju täpsem ning ei tekitaks ka tunnet, justkui oleks vaja valida Eesti külastamise või nautimise vahel.

On aga veel paremaid lahendusi. Näiteks Šotimaa analoogilisel kodulehel on toit, kunst, arhitektuur, film, muusika, teater, kirjandus, sport ja muud koondatud pealkirja Experience alla.

Nii nagu igasuguse võõrkeelse suhtluse juures, tasub ka kodulehe menüüd tõlkides järgida neid, kes ühte või teist keelt emakeelena kõnelevad. Tuhandete muuseumide, festivalide, restoranide, hotellide ja kaupluste lehekülgedel aastaid korduvad väljendid on ilmselt tuleproovi auga läbinud ning, mis veelgi olulisem, ka kliendid on just selliste nimetustega harjunud ja teavad, millist infot millise pealkirja alt otsida.

Niisiis tasuks minna selliste sõnade nagu tegevused või hinnakiri võõrkeelseid vasteid otsima mitte sõnaraamatust, vaid hoopis vastava keele keeleruumist.

Kui võrrelda Eesti kodulehtede menüüsid nendega, mida kasutatakse ingliskeelsetes riikides, siis torkab silma, et meil eelistatud üksikute sõnade (ministeerium, tegevused, kontakt, hinnakiri, teenused, üritused, majutus) ja nende ühesõnaliste tõlgete (ministry, activities, contact, pricelist, services, events, accommodation) asemel kasutatakse inglise keeles rohkem fraase ja sõnaühendeid ning isikustatud väljendust: Who we are («Kes me oleme»), What we do («Mida me teeme»), Contact us («Võtke meiega ühendust»), Our rates («Meie hinnad»), How do I («Kuidas midagi teha», näiteks luba taotleda), What’s on («Mis toimub») või Things to do («Kuhu minna»), Places to Stay («Kus peatuda»).

Kui arvestame kõike seda kodulehe menüüd tõlkides, siis välistame loodetavasti võimatud valikvastused hommikuse konjakijoomise kohta ja teeme kliendile hoopis selge pakkumise, millest on võimatu keelduda – näitame kätte tee hää Eesti asja juurde.

---

Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja  tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel erinevates organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias.