/nginx/o/2020/06/01/13130655t1hd490.jpg)
/nginx/o/2017/08/16/6995605t1hbd1f.jpg)
Kuigi glamuuritar Ksenia Sobtšaki missiooniks on end presidendikandidaadiks seades pelgalt valimiste legitimiseerimine, on ta ka varasemalt Putini režiimile olulisi teeneid osutanud, kirjutab Washingtonis elav ajakirjanik Karina Orlova Venemaa opositsioonilise raadiojaama Ehho Moskvõ blogis.
Seltskonnategelane Ksenia Sobtšak esitas ennast presidendikandidaadiks. Edumeelne osa ühiskonnast arutab nüüd pakilist küsimust «Kas Ksenial on selleks õigus?» – selmet arutada selle üle, et Sobtšak, tõepoolest, seadis ennast üles.
Seega tuleb esiteks välja, et nõnda lihtne ongi – teatas oma kavatsusest ja pälvis kohe Kremli toetuse (vaata Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskovi kommentaare). Teiseks on tegu sellesama Ksenia Sobtšakiga, keda edumeelne osa ühiskonnast kuulas president Vladimir Putini vastastel miitingutel (ja vilistas ta vaid korra välja) ning kes seati üles ja valiti opositsiooni koordinatsiooninõukogusse.
/nginx/o/2017/10/20/7235995t1h7d50.jpg)
Seesama Ksenia Sobtšak, kelle edumeelne osa ühiskonnast arvas opositsiooniliidrite hulka. Vaat teda valiski Kreml välja kui omamoodi Mihhail Prohhorov 2.0. Ehkki tean inimesi-kolleege, kes – ilma naljata! – valisid Prohhorovi. Ent see selleks.
Lahe on muidugi arutleda ja väljendada oma autoriteetset arvamust teemal «kuidas ta julges» või «las kõik lillekesed õitsevad». Veel võiks arutluse alla võtta teemad, kas Sobtšak tohib hingata ja lapsi sünnitada või kas ta tohib käia mööda Moskva tänavaid.
Vaatamata 2018. aasta kandidaadi kogu särale ja mitmekülgsusele annete poolest, pole asi Sobtšakis ja veel vähem valimistes, vaid edumeelses osas ühiskonnast, kes on ühtlasi intellektuaalne vähemus, keda Kreml lõhestab juba mitmendat korda järjest kõige lihtsama kahekäigulise kombinatsiooniga.
Naastes 2011. aasta lõpu ja 2012. aasta alguse opositsioonilis-revolutsioonilisele väljale: Sobtšak esines kohe alguses väga olulise ja vastutusrikka missiooniga – kutsudes lavalt sel riigi jaoks kriitilisel momendil sajatuhandepealisel miitingul «mitte võimu vahetama, vaid teda mõjutama».
Nende jaoks, kes aru ei saanud, andis Ksenia hiljem mõne üksikasjaliku intervjuu, kus selgitas: «Ma ei osalenud miitingul, mis oli pühendatud teemale «Putin erru!», mina, Ksenia Sobtšak isiklikult, läksin miitingule: «Ausate valimiste eest!». Leian, et nende mõistete vahel on tohutu vahe. Ja see, et mul polnud teist tribüüni väljendamaks seda, mida pidasin vajalikuks öelda – ja mida ütlesin –, ei tähenda, et mul oleks olnud palju ühist inimestega, kes seisid minuga sel laval. Seda ka märkisin – öeldes, et ma ei näinud praegusel hetkel süsteemivälise opositsiooni liidrite hulgas inimest, kelle järel ma tahaks minna. Toetan just nimelt evolutsioonilist arenguteed.»
Viimaste aastate jooksul pole Sobtšaki positsioon muutunud ja ta on mitmes intervjuus korranud, et Putinile pole kahjuks mingit alternatiivi. Ning alati on parem Putin kui kommunistide liider Gennadi Zjuganov.
Seejärel oli teine oluline ja vastutusrikas missioon: juurutada umbuskliku progressiivse ühiskonnaosa – seal hulgas rahvusvahelise – teadvuses versiooni, et Putin on seotusest Boriss Nemtsovi mõrvaga nii kaugel, et ta lausa raevus väga sellest kuuldes.
See voog kulges mitut kanalit pidi, mitte vaid Sobtšaki kaudu, ja iga kord edastasid infot Putini «raevust» selle levitajad kui kõigile teada ja ilmselget fakti.
Ja seda nii usutavalt, et veenda õnnestus isegi kuulsat Ameerika ajakirjanikku, putinlikust kleptokraatiast kõneleva raamatu autorit Karen Dawishat. Too tsiteeris ühel oma esinemisel Hudsoni instituudis Sobtšakki kui teabeallikat Vene presidendi sügava kurbuse kohta.
Sobtšakile tuleb anda au: kõik oli tehtud meisterlikult. Näiteks blogikanne «Selfie Kadõroviga» ajakirjas Snobis, mida luges enam kui pool miljonit inimest. Väga palju sõnu «kadõringust», just nagu üldse mitte Nemtsovi mõrvast, ja äkki keset teksti, nagu 25. kaader, vaat selline fraas: «Vähemalt [Tšetšeenia juhile Ramzan] Kadõrovile on usaldusväärsetest allikatest täpselt teada, millise raevu ja šoki kutsus Putinis esile Nemtsovi mõrv.»
/nginx/o/2017/10/20/7236003t1ha5a0.jpg)
Kahtlustan, et pelgalt selle ühe fraasi tõttu saigi kogu tekst postitatud. Ent laitmatult kirjutatud, pole midagi öelda. Ja veel lisab Ksenia, et Putin tingimata karistab Kadõrovit, lihtsalt mitte niipea, kuid tingimata.
Võtke õppust.
Muuseas, mulle näiteks on kahelt allikalt, kes teadsid Nemtsovi väga lähedalt ja suhtlesid temaga 2014. aasta sügisel, mil ta kaalus julgeoleku kaalutlustel ajutiselt Iisraeli jäämist, teada, et just Sobtšak tiris mehe juudiriigist, veendes teda Venemaale naasma.
Ja lõpuks kolmas oluline ja vastutusrikas missioon: 2018. aasta valimiste legitimiseerimine. Näe, registreeriti leppimatu režiimi vastu võitleja Sobtšak. Aga Navalnõid takistavad süüdimõistvad otsused – anna andeks, vennas. Aga teised (äkki keegi tahab) ei saa toetusallkirju kokku.
Üldiselt pole asi Sobtšakis ja kohe kindlasti mitte tema passiivsetes valijaõigustes, vaid selles, et nõnda lihtsalt ei saa olla.
Riigis, kus inimene, kes päriselt võitleb režiimiga – nagu Nemtsov, kes saavutas Ameerika Ühendriikide poolsete sanktsioonide vastuvõtmise putinliku režiimi kurjategijate suhtes –, tapetakse otse Kremli ja Venemaa Föderatsiooni föderaalse kaitseteenistuse (FSO) nina all, ei saa, paraku, olla üheaegselt tõeline režiimi oponent ja jääda terveks ning vigastamatuks (Ja üles ehitada karjääri ning teenida raha ja jääda eliidi osaks. Ja isegi saada tagasi raha, mis on läbiotsimise käigus konfiskeeritud.).
Ja kõik, kes väliselt vastavad mõlemale omadusele, vastavad tegelikult vaid teisele, sest puutumatus ja vigastamatus on vaieldamatu fakt, aga enda kuulutamine režiimi vastu võitlejaks – subjektiivne asi. Ja selliseid puutumatuid ning vigastamatuid kasutab võim alati pöördemomentidel, sest koostöö temaga ongi puutumatuse ja vigastamatuse pant.
Niisiis on asi selles, kui kaua edumeelne osa ühiskonnast jääb veel uskuma kõige jaburamat jura, mis on mähitud kõige labasemasse pakendisse, ja lakkab astumast ühele ja samale rehale.
Tõlkinud Teet Korsten