Õpetajate Lehes sel reedel: nõukaaegne lapsepõlv, kasutud russismid ja õpilaste usuteadmised

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate Leht 20.10
Õpetajate Leht 20.10 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 20. oktoobril:

On aeg gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla viia

13. oktoobril toimus Tallinnas ametiühingute keskliidu saalis Eesti haridusfoorumi ja vabaharidusliidu ühine ümarlaud, kus analüüsiti noorte põhikoolijärgseid haridusvalikuid.

Minu nõukaaegne lapsepõlv

Kostivere kooli direktor Olga Saikovskaja kirjutab, et õnnetu inimese sündroom on ka tänapäeva Eestis vägagi levinud: kes igatseb nõukogude (või hoopis nooruse?) aega, kes vaatab kadedusega lääneriikide suunas, kes ootab abstraktset helget tulevikku.

Praktika on tõe kriteerium

«Ükski eesmärgistatud tegevus ei saa olla edukas tegevusprotsessi ja tulemuste tagasisidestava hindamiseta,» kirjutab kasvatusteadlane Maie Tuulik kujundavast hindamisest. «Väide, et hinne ei ütle midagi, ei pea paika. Hinne annab tagasisidet nii õpilasele, lapsevanemale kui ka õpetajale endale.»

Kaks kasutut russismi

Priit Põhjala kirjutab tarbetutest sõnadest, mis ajavad teksti pikaks ja segaseks. «Üks selliseid tarbetuid sõnu, mis tekstides pahatihti mõttetult figureerib, on sõna «et» väljendis «peaaegu et»,» toob ta näite. Sarnane lugu on sõnaga «loetud» sõna «mõni» või «mõned» tähenduses.

Õpilaste usuteadmised minevikus ja tänapäeval

Viimasel ajal on hakatud rohkem usust rääkima, kuid kohe on selgunud, et inimeste teadmised religioonidest on puudulikud.

Tuhanded õpilased sadade keelte kallal

Aastate jooksul on lingvistikaolümpiaadiga olnud ühel või teisel viisil seotud suur hulk õpilasi. Mõned neist on tulnud õppima keeleteadust, kuid suur hulk tegeleb hoopis teiste aladega.

Kas siis selle maa keel ei kutsugi enam ülikooli?

Viimastel suvedel on Tartu Ülikooli eesti keele õppejõud olnud lootusrikkad, sest eesti ja soome-ugri keeleteadust on soovinud õppida 80‒90 noort. Paraku on sügisel jõudnud koolipinki vaid paarkümmend tudengit.

Kolm küsimust haridusteaduste instituudi juhatajale

4. oktoobril valis Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi nõukogu instituudi juhataja ametikohal jätkama professor Äli Leijeni. Professor Leijen selgitab, miks on vaja õpetajakoolituses panna rõhku teadustööle.

Rännaku lasteaias tuntakse rõõmu pärimusmuusikast

Aasta lasteaiaõpetajaks valiti tänavu Tallinna Rännaku lasteaia muusikaõpetaja Marika Moks, kes on pannud lapsed pärimusmuusikat hindama ja armastama. Lapsevanemate soovil viib õpetaja lasteaias läbi ka pärimusmuusikaringi, kuhu on väga palju soovijaid.

Millist tuge vajavad asendushoolduselt elluastujad?

«Mõned noored on nõus tugiisikuga kohtuma siis, kui kõik hästi. Kui tekivad probleemid, hakatakse kõrvale hoidma. Nad ei taha rääkida, kui midagi on halvasti läinud, vaid on harjunud oma murekoormaga üksinda hakkama saama. Seepärast saabki abi pakkuda ainult noore enda nõusolekul, muidu koostöö ei toimi ja sellest pole kasu,» tõdeb OÜ Keerub tugiisik Laura Kiur.

Ettevõtlikkuspädevuse arendamine illusioonivabas maailmas

Tuleviku ettevõtjal ei ole mitte võimalus, vaid vajadus olla nutikas, kui ta üldse tahab olla ettevõtja. Kuidas luua õpilastele võimete arendatavusest korrektne arusaam ning toetada sobivate õpistrateegiate haaramist lennult?

Nukkudega mängides tuleb osavus

Tulevased tervishoiutöötajad saavad enne haiglapraktikat ja kokkupuudet patsientidega protseduure-tegevusi harjutada nii veebikeskkonnas kui ka simulatsioonikeskuses nukkude peal, mis on ehmatavalt elutruud.

Tähelepanu all on korruptsiooni ennetustöö

Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal ühe prioriteetse teemana võtnud vaatluse alla korruptsioonialase ennetustöö. Korruptsioon hariduses võib ilmneda mitmel viisil, selle spetsiifika seisneb aga asjaolus, et ebaeetilisel käitumisel koolis on mõju õpilaste hoiakute kujunemisele.

Kas mälu saab väljast sisse osta?

Kui tellime mäluteenust masinalt, anname sellega ära väga olulise osa meie intellektist – mida enam laseme arvutitel vahendada oma arusaama maailmast, seda enam lamendub meie oma intellekt. Sedamööda, kuidas me kasvatame isiklikku mälestuste ladu, muutub mõistus teravamaks. Iga uue mälulaiendamisega kaasneb intellekti laiendamine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles