Juhan Pukk: asendame ametnikud robotitega (1)

Juhan Pukk
, Müügi/Kliendisuhete juht, Knowit Estonia
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Pukk
Juhan Pukk Foto: Erakogu

Tihti loeme riigi plaanidest koondada ametnike ridu ja seeläbi hoida kokku meie kõigi raha. Mis tihti lõppeb sellega, et alles jäävad ametnikud saavad ka koondatud kolleegide töökoorma enda kanda. Aga mis oleks, kui me asendaksime suure osa ametnikest tarkvaraliste robotitega?

Ametniku töös on tähtsal kohal ausus, täpsus, diskreetsus ja distsipliin. Täpselt samad tundemärgid on ka tarkvaralistel robotitel. Mis oleks, kui me väikese ja innovatiivse riigina, kes teeb esimesena maailmas robotitele seadustikku, suudaksime oma protsessidesse sisuliselt ka robotid sisse põimida?

Mõtlen selle all protsesside nullist kaardistamist, kasutu eemaldamist ja igasse võimalikku kohta automatiseerimise planeerimist. Kõik tegevused, mis tehakse etteantud reeglite alusel ega vaja loovat mõtlemist, on sisuliselt inimressursi raiskamine. Kümne aasta pärast pole meil niikuinii «lõika ja kleebi»-töötajaid enam kuskilt võtta. Keegi pole siis enam nõus põhimõtteliselt tegema tööd, millega ka robot hakkama saaks.

Üks hea sõber tõi näite, kuidas ta oma ettevõttega alustas ja täpselt aru sai, mida keegi kontoris teeb. Nüüd, kui tal on kontoris tööl 20 inimest, ei saa ta poolte inimeste funktsioonist täpselt aru ja on veendunud, et iga uue töötaja värbamine kontorisse vähendab keskmist töötaja panust eesmärkide täitmisesse konstandi võrra. Tekib palju dubleerimist, infomüra ja info liigutamist vales kohas. Mitmeid inimesi kaasatakse otsustusportsessi ja otsustusportsessis pole loogikaga midagi pistmist, kuna tekib sotsiaalne mõõde.

Mis oleks, kui riigis teeks väikeseid otsuseid loogikapõhised robotid, kes suunaksid keerukamad küsimused inimajudele, ja kõik liiguks kiiremini? Automatiseeritud protsess tagaks kogu otsustusahela läbimise minutitega ja ei tahaks selle eest palka ega kohvi. Struktureeritud ja reeglitega defineeritud tööd tegeva inimese tööprotsesside automatiseerimise kulu on praeguseks samas suurusjärgus kui sellesama töötaja aastapalk.

Praegu käimasolevate kohalike omavalitsuste valimiste valguses on tore lugeda, kuidas paljud lubavad efektiivseid elektroonilisi lahendusi. Miks peaks iga omavalitsus tegema oma lahenduse samale protsessile, kui ükskord valmis tehtud lahendust saab kasutada nii Narvas kui ka Põlvas? Mis oleks, kui prooviks korraks koos maha istuda ja päriselt efektiivsust taga ajada?

Riik ei peaks olema sotsiaalhoolekanne inimestele, kes ei taha teha väärtust loovat tööd, vaid peaks olema meie kõigi raha ja väärtuste eest seisev efektiivne masinavärk.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles