Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Euroopa Komisjoni volinik: ühtekuuluvusaruanne – kriisist saadud õppetunnid ja järeldused tulevikuks

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Corina Crețu | FOTO: Scanpix

Seitsmes ühtekuuluvusaruandes selgus, et majandus- ja finantskriis tegi lõpu aastakümnete jooksul järkjärgult toimunud piirkondlike erinevuste vähenemisele Euroopas, suurendades lõhet Euroopa piirkondade vahel, kirjutab Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu.

Alles mõni aasta tagasi seisis Euroopa Liidu ees paljude arvates seni suurim väljakutse:  liikmesriikide reiting langes, euroala erasektor kahanes ja majanduskasv seiskus. Seitse aastat hiljem, kui makromajanduslikud näitajad kinnitavad, et majandus- ja finantskriis on möödas ning sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja tööhõive määr on jõudnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele, aitab seitsmes ühtekuuluvusaruanne võtta kokku kriisist saadud õppetunnid ja seada tulevikusihte.

Aruandes analüüsitakse üksikasjalikult Euroopa olukorda mitme nurga alt: piirkondade SKT, investeeringud, innovatsioon, valitsemistava, ränne, energia, linnaküsimused ja nii edasi. Kõiki valdkondi ei ole võimalik ühes lühikeses artiklis käsitleda, seega keskendun vaid mõnele neist.

Aruandest nähtub, et majandus- ja finantskriis tegi lõpu aastakümnete jooksul järk-järgult toimunud piirkondlike erinevuste vähenemisele Euroopas, suurendades lõhet Euroopa piirkondade vahel. Samuti selgub aruandest, et kuigi piirkondlikud erinevused on taas vähenemas, on teha veel palju. Viimastel aastatel on SKT elaniku kohta Euroopa vaesemates piirkondades kasvanud Euroopa Liidu keskmise suunas, kuid see on olnud tingitud peamiselt tootlikkuse paranemisest tööhõive arvelt. Seevastu Euroopa jõukamate piirkondade SKT kasv on olnud teistest kiirem. Samas on nii-öelda keskmistes piirkondades SKT kasv elaniku kohta aeglustunud ja tootmissektor on endiselt väike, mis tähendab, et need piirkonnad on globaalsete kriiside korral kõige haavatavamad.

Ka selgub aruandest, et ühtekuuluvuspoliitika on liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Euroopas aset leidnud kriisi ajal aidanud, sest kõigisse liikmesriikidesse on tehtud pikaajalisi, stabiilseid ja prognoositavaid investeeringuid. Ajal, mil liikmesriigid kärpisid oma investeeringuid, oli ühtekuuluvuspoliitika Euroopa linnade ja piirkondade jaoks päästvaks õlekõrreks. Jooksval rahastamisperioodil toetatakse ühtekuuluvuspoliitika kaudu 1,1 miljonit väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKE), aidatakse enam kui 7,4 miljonil töötul leida tööd ja 8,9 miljonil inimesel omandada uusi kutseoskusi. Ühtekuuluvuspoliitika raames investeeritakse 16 miljardit eurot digitaalmajandusse, laiendatakse valitsuste internetipõhiseid teenuseid ja ühendatakse ligikaudu 15 miljonit majapidamist lairibainternetti. Samuti investeeritakse energiatõhususse, keskkonnakaitsesse ja ühistranspordi parandamisse ning üleeuroopalisse teede- ja raudteevõrku.

Arvud kõnelevad enda eest: Eestis on viimase kümne aasta jooksul otseselt tänu ühtekuuluvuspoliitika investeeringutele loodud 20 000 töökohta, uuendatud üle 200 km teid ja ühendatud 13 700 inimest paremasse veevõrku. Tänu ühtekuuluvuspoliitika investeeringutele suureneb Eesti SKT 2023. aastaks eelduste kohaselt 2,5 protsenti.

See näitab, et 2020. aasta järgne ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt olema kõige kindlam investeerimisvahend kõigi piirkondade jaoks, sest keegi ei ole kaitstud tulevaste globaalsete šokkide, tehnoloogiliste muutuste ja majanduskriiside eest. Kes teab, kes võib viie aasta pärast vajada rahalisi vahendeid VKEde, koolide, haiglate ja avaliku taristu jaoks.

Ühtekuuluvusaruandes soovitatakse ka viise, kuidas muuta ühtekuuluvuspoliitika tulevikus veelgi tõhusamaks. Selleks võiks laiendada praeguse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ulatust, et sellega oleks võimalik toetada näiteks piirkondade ümberkorraldamisstrateegiaid; panna kõrvale eraldamata summasid, mida saab kasutusele võtta ootamatute asjaolude korral; luua ühtsed rahastamiseeskirjad või isegi suurendada riiklikku kaasrahastamist, et soodustada isevastutust kohapealsete ühtekuuluvuspoliitikaprojektide puhul.

Kuna äärmuslus on kogu Euroopas murettekitavalt kasvanud, tuletatakse seitsmendas ühtekuuluvusaruandes meelde, et parim viis võidelda ekstremismi tekitatava sallimatuse, isekuse ja enesehävituslike jõududega on muuta meie külades, linnades ja piirkondades nähtavaks need eelised, mida Euroopa pakub.

Tugevam ja lihtsam tuleviku ühtekuuluvuspoliitika võimaldab luua tugevama ja hoolivama Euroopa kõigi jaoks.

Tagasi üles