Kultuurikatlas algas täna kaks päeva kestev konverents «Rahvusriigid või liikmesriigid? Uued nägemused Euroopa Liidust», mis toob kokku juhtivad teadlased, mõttekodade töötajad, poliitikakujundajad ja ajakirjanikud, et arutada, milliseks võiks praegusel keerukal ajal kujuneda Euroopa tulevik. Mitmed rasked kriisid läbi teinud Euroopa vaatab tulevikku, lootes teha läbi uuendused.
Otseülekanne konverentsilt: Rahvusriigid või liikmesriigid? Uued nägemused Euroopa Liidust (3)
Vajadust Euroopa ühtsuse järele rõhutab ebastabiilne, ebakindel ja samas tihedalt seotud maailm. Ometi on populistlikud jõud ja märkimisväärne hulk kodanikke seadnud kahtluse alla Euroopa Liidu aluspõhimõtted, väärtused ja koguni selle eesmärgi. Kas Euroopa Liit võtab end kokku ning mõtestab ümber ja ehitab uuesti üles selle, mis ühendab riike ja kodanikke Euroopa Liidus ja kaugemalgi?
Teemad
Aina tihedamalt seotud Euroopa Liidu lõpp?
Euroopa Liidu institutsionaalne ülesehitus on aastakümnete jooksul välja kujunenud, kuid lõhe föderalistliku ja valitsustevahelise lähenemise vahel ei ole kuhugi kadunud. Kunagi populaarse jalgratta kujundi kohaselt peab Euroopa intergratsioon jätkuma samamoodi, nagu peab liikuma jalgratas, et mitte ümber kukkuda. Kas jalgratas liigub endiselt või on see ümber kukkunud – ja mis edasi saab? Kuidas on muutumas võimutasakaal ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide sees ja vahel? Kes juhib blokki?
Kas Euroopa elab populismi üle?
Viimastel aastatel on Euroopa poliitikat mõjutanud üha suurem polariseerumine ning populistlike ja Euroopa Liidu vastaste parteide esiletõus mitmes liikmesriigis. Mis on selle polariseerumise algpõhjused ja kuidas nendega tegeleda? Kas populismi on võimalik pöörata demokraatia uuestisünniks? Kas «euroopalikud väärtused» on meie endi ühiskondades mõjuvõimu kaotanud?
Kas majandus hoiab veel Euroopat koos?
Euroopa riikide ühendamisel rahumeelse koostöö kaudu on mänginud ajaloolist rolli majanduslik integratsioon. Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavamad saavutused on ühtne turg ja ühisraha. Ometi on Euroopa Liidul olnud raske tulla toime euroala kriisiga ja majanduse üldisema kiratsemisega. Kas tõeline majandus- ja rahaliit on teostatav? Kuidas tegeleda kõige paremini liberaalse majanduse ja vabakaubanduse raskemate proovikividega?
Euroopa (dis)integratsiooni ringid: mis saab Euroopa Liidu suhetest Ühendkuningriigi, Türgi ja Ukrainaga
Brexiti referendum on elavdanud arutelusid mitmekiiruselise integratsiooni ja selle üle, kuidas liigendada Euroopa Liidu suhteid erinevate oluliste partnerriikidega nagu Ühendkuningriik, Türgi ja Ukraina. Kuidas saaks ühendus arendada konstruktiivseid suhteid riikidega, mis ei ole erinevatel põhjustel liikmesriigid? Kas laienemisel on endiselt koht bloki tulevikunägemuses?
Ajakava
Esmaspäev, 9. oktoober 2017
15.00-16.30
Avasessioon
Avasõnad peaminister Jüri Rataselt
Peaesinejad: Giuliano Amato, endine Itaalia peaminister, Itaalia konstitutsioonikohtu kohtunik
Brigid Laffan, Robert Schumaninimelise süvauuringute keskuse direktor ja professor ning Firenze Euroopa Ülikooli Instituudi ülemaailmse juhtimise programmi direktor
Moderaator: Marek Tamm, Tallinna Ülikooli professor
16.30-17.00
Kohvipaus
17.00-18.30
Esimene arutelu: Aina tihedama Euroopa Liidu lõpp?
Euroopa Liidu institutsionaalne ülesehitus on aastakümnete jooksul välja kujunenud, kuid lõhe föderalistliku ja valitsustevahelise lähenemise vahel ei ole kuhugi kadunud. Kunagi populaarse jalgratta kujundi kohaselt peab Euroopa intergratsioon jätkuma samamoodi, nagu peab liikuma jalgratas , et mitte ümber kukkuda. Kas jalgratas liigub endiselt? Kuidas on muutumas võimutasakaal ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide sees ja vahel? Kes juhib blokki?
Rebecca Adler-Nissen, Kopenhaageni ülikooli professor
Christopher Bickerton, Cambridge'i ülikooli Queens College'i lektor ja teadur
Luuk van Middelaar, Leideni ja Louvaini ülikoolide professor
Paweł Świeboda, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus, Euroopa Komisjon
Moderaator: Tom Nuttall, ajakirja The Economist rubriigi «Charlemagne» kolumnist
18.30-21.00
Pidulik õhtusöök
Eesti välisministri Sven Mikseri kõne
Teisipäev, 10. oktoober 2017
9.00-10.30
Teine arutelu: Kas Euroopa elab populismi üle?
Viimastel aastatel on Euroopa poliitikat mõjutanud üha suurem polariseerumine ning populistlike ja Euroopa Liidu vastaste parteide esiletõus mitmes liikmesriigis. Mis on selle polariseerumise algpõhjused ja kuidas nendega tegeleda? Kas populismi on võimalik pöörata demokraatia uuestisünniks? Kas «euroopalikud väärtused» on meie endi ühiskondades mõjuvõimu kaotanud?
Cas Mudde, Georgia ülikooli dotsent
Stefan Lehne, fondi Carnegie Europe külalisteadur
Piotr Buras, Mõttekoja Euroopa Välissuhete nõukogu Varssavi büroo juht
Marju Lauristin, Euroopa Parlamendi liige
Moderaator: Sylvie Kauffmann, ajalehe Le Monde toimetuse juhataja ja kolumnist
10.30-11.00
Kohvipaus
11.00-12.30
Kolmas arutelu: Kas majandus hoiab endiselt Euroopat koos?
Euroopa riikide ühendamises rahumeelse koostöö kaudu on mänginud ajaloolist rolli majanduslik integratsioon. Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavamad saavutused on ühtne turg ja ühisraha. Ometi on euroala kriis näidanud, et praegustes struktuurides on puudusi. Kas tõeline majandus- ja rahaliit on teostatav? Kuidas tegeleda kõige paremini liberaalse majanduse ja vabakaubanduse raskemate proovikividega?
Guntram B. Wolff, mõttekoja Bruegel direktor
Martin Sandbu, Financial Timesi ajakirjanik
Rainer Kattel, University College Londoni innovatsiooni- ja avaliku kasu instituudi õppejõud
George Pagoulatos, Ateena majandus- ja äriülikooli Euroopa poliitika ja majanduse professor, Brugge Euroopa Kolledži külalisõppejõud
Moderaator: Susanna Turunen, Soome rahvusringhääling – Yle
12.30-13.30
Lõuna
13.30-15.00
Neljas arutelu: Euroopa (dis)integratsiooni ringid: mis saab Euroopa Liidu suhetest Ühendkuningriigi, Türgi ja Ukrainaga
Brexiti referendum on elavdanud arutelusid mitmekiiruselise integratsiooni ja selle üle, kuidas liigendada Euroopa Liidu suhteid erinevate oluliste partnerriikidega nagu Ühendkuningriik, Türgi ja Ukraina. Kuidas saaks ühendust arendada konstruktiivseid suhteid riikidega, mis ei ole erinevatel põhjustel liikmesriigid? Kas laienemisel on endiselt koht bloki tulevikunägemuses?
Steven Blockmans, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse Euroopa Liidu välisasjade üksuse juht, Amsterdami ülikooli professor
Atila Eralp, Ankara Lähis-Ida tehnikaülikooli professor
Svitlana Kobzar, Euroopa Demokraatiafondi programmijuht, Brüsseli Vesalius College'i lektor
Poul Skytte Christoffersen, endine Taani suursaadik Euroopa Liidu juures
Moderaator: Matthew Karnitschnig, POLITICO ajakirjanik
15.00-16.00
Põhiettekanne
Anne Deighton, Emeriitprofessor ja teadur Oxfordi ülikooli Wolfson College'is
Moderaator: Kristi Raik, konverentsi juht