Otseülekanne konverentsilt: Rahvusriigid või liikmesriigid? Uued nägemused Euroopa Liidust (3)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu lipp
Euroopa Liidu lipp Foto: Reuters / Scanpix

Kultuurikatlas algas täna kaks päeva kestev konverents «Rahvusriigid või liikmesriigid? Uued nägemused Euroopa Liidust», mis toob kokku juhtivad teadlased, mõttekodade töötajad, poliitikakujundajad ja ajakirjanikud, et arutada, milliseks võiks praegusel keerukal ajal kujuneda Euroopa tulevik. Mitmed rasked kriisid läbi teinud Euroopa vaatab tulevikku, lootes teha läbi uuendused.

Vajadust Euroopa ühtsuse järele rõhutab ebastabiilne, ebakindel ja samas tihedalt seotud maailm. Ometi on populistlikud jõud ja märkimisväärne hulk kodanikke seadnud kahtluse alla Euroopa Liidu aluspõhimõtted, väärtused ja koguni selle eesmärgi. Kas Euroopa Liit võtab end kokku ning mõtestab ümber ja ehitab uuesti üles selle, mis ühendab riike ja kodanikke Euroopa Liidus ja kaugemalgi?

Teemad

Aina tihedamalt seotud Euroopa Liidu lõpp?

Euroopa Liidu institutsionaalne ülesehitus on aastakümnete jooksul välja kujunenud, kuid lõhe föderalistliku ja valitsustevahelise lähenemise vahel ei ole kuhugi kadunud. Kunagi populaarse jalgratta kujundi kohaselt peab Euroopa intergratsioon jätkuma samamoodi, nagu peab liikuma jalgratas, et mitte ümber kukkuda. Kas jalgratas liigub endiselt või on see ümber kukkunud – ja mis edasi saab? Kuidas on muutumas võimutasakaal ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide sees ja vahel? Kes juhib blokki? 

Kas Euroopa elab populismi üle?

Viimastel aastatel on Euroopa poliitikat mõjutanud üha suurem polariseerumine ning populistlike ja Euroopa Liidu vastaste parteide esiletõus mitmes liikmesriigis. Mis on selle polariseerumise algpõhjused ja kuidas nendega tegeleda? Kas populismi on võimalik pöörata demokraatia uuestisünniks? Kas «euroopalikud väärtused» on meie endi ühiskondades mõjuvõimu kaotanud? 

Kas majandus hoiab veel Euroopat koos?

Euroopa riikide ühendamisel rahumeelse koostöö kaudu on mänginud ajaloolist rolli majanduslik integratsioon. Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavamad saavutused on ühtne turg ja ühisraha. Ometi on Euroopa Liidul olnud raske tulla toime euroala kriisiga ja majanduse üldisema  kiratsemisega. Kas tõeline majandus- ja rahaliit on teostatav? Kuidas tegeleda kõige paremini liberaalse majanduse ja vabakaubanduse raskemate proovikividega?

Euroopa (dis)integratsiooni ringid: mis saab Euroopa Liidu suhetest Ühendkuningriigi, Türgi ja Ukrainaga   

Brexiti referendum on elavdanud arutelusid mitmekiiruselise integratsiooni ja selle üle, kuidas liigendada Euroopa Liidu suhteid erinevate oluliste partnerriikidega nagu Ühendkuningriik, Türgi ja Ukraina. Kuidas saaks ühendus arendada konstruktiivseid suhteid riikidega, mis ei ole erinevatel põhjustel liikmesriigid? Kas laienemisel on endiselt koht bloki tulevikunägemuses?

Ajakava

Esmaspäev, 9. oktoober 2017

15.00-16.30

Avasessioon

Avasõnad peaminister Jüri Rataselt

Peaesinejad: Giuliano Amato, endine Itaalia peaminister, Itaalia konstitutsioonikohtu kohtunik 

Brigid Laffan, Robert Schumaninimelise süvauuringute keskuse direktor ja professor ning Firenze Euroopa Ülikooli Instituudi ülemaailmse juhtimise programmi direktor

Moderaator: Marek Tamm, Tallinna Ülikooli professor

16.30-17.00

Kohvipaus

17.00-18.30

Esimene arutelu: Aina tihedama Euroopa Liidu lõpp?

Euroopa Liidu institutsionaalne ülesehitus on aastakümnete jooksul välja kujunenud, kuid lõhe föderalistliku ja valitsustevahelise lähenemise vahel ei ole kuhugi kadunud. Kunagi populaarse jalgratta kujundi kohaselt peab Euroopa intergratsioon jätkuma samamoodi, nagu peab liikuma jalgratas , et mitte ümber kukkuda. Kas jalgratas liigub endiselt? Kuidas on muutumas võimutasakaal ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide sees ja vahel? Kes juhib blokki?

Rebecca Adler-Nissen, Kopenhaageni ülikooli professor 

Christopher Bickerton, Cambridge'i ülikooli Queens College'i lektor ja teadur 

Luuk van Middelaar, Leideni ja Louvaini ülikoolide professor 

Paweł Świeboda, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus, Euroopa Komisjon

Moderaator: Tom Nuttall, ajakirja The Economist rubriigi «Charlemagne» kolumnist

18.30-21.00

Pidulik õhtusöök

Eesti välisministri Sven Mikseri kõne

Teisipäev, 10. oktoober 2017

9.00-10.30

Teine arutelu: Kas Euroopa elab populismi üle?

Viimastel aastatel on Euroopa poliitikat mõjutanud üha suurem polariseerumine ning populistlike ja Euroopa Liidu vastaste parteide esiletõus mitmes liikmesriigis. Mis on selle polariseerumise algpõhjused ja kuidas nendega tegeleda? Kas populismi on võimalik pöörata demokraatia uuestisünniks? Kas «euroopalikud väärtused» on meie endi ühiskondades mõjuvõimu kaotanud?

Cas Mudde, Georgia ülikooli dotsent 

Stefan Lehne, fondi Carnegie Europe külalisteadur 

Piotr Buras, Mõttekoja Euroopa Välissuhete nõukogu Varssavi büroo juht 

Marju Lauristin, Euroopa Parlamendi liige

Moderaator: Sylvie Kauffmann, ajalehe Le Monde toimetuse juhataja ja kolumnist

10.30-11.00

Kohvipaus

11.00-12.30

Kolmas arutelu: Kas majandus hoiab endiselt Euroopat koos?

Euroopa riikide ühendamises rahumeelse koostöö kaudu on mänginud ajaloolist rolli majanduslik integratsioon. Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavamad saavutused on ühtne turg ja ühisraha. Ometi on euroala kriis näidanud, et praegustes struktuurides on puudusi. Kas tõeline majandus- ja rahaliit on teostatav? Kuidas tegeleda kõige paremini liberaalse majanduse ja vabakaubanduse raskemate proovikividega?

Guntram B. Wolff, mõttekoja Bruegel direktor

Martin Sandbu, Financial Timesi ajakirjanik

Rainer Kattel, University College Londoni innovatsiooni- ja avaliku kasu instituudi õppejõud

George Pagoulatos, Ateena majandus- ja äriülikooli Euroopa poliitika ja majanduse professor, Brugge Euroopa Kolledži külalisõppejõud

Moderaator: Susanna Turunen, Soome rahvusringhääling – Yle 

12.30-13.30

Lõuna

13.30-15.00

Neljas arutelu: Euroopa (dis)integratsiooni ringid: mis saab Euroopa Liidu suhetest Ühendkuningriigi, Türgi ja Ukrainaga

Brexiti referendum on elavdanud arutelusid mitmekiiruselise integratsiooni ja selle üle, kuidas liigendada Euroopa Liidu suhteid erinevate oluliste partnerriikidega nagu Ühendkuningriik, Türgi ja Ukraina. Kuidas saaks ühendust arendada konstruktiivseid suhteid riikidega, mis ei ole erinevatel põhjustel liikmesriigid? Kas laienemisel on endiselt koht bloki tulevikunägemuses?

Steven Blockmans, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse Euroopa Liidu välisasjade üksuse juht, Amsterdami ülikooli professor

Atila Eralp, Ankara Lähis-Ida tehnikaülikooli professor 

Svitlana Kobzar, Euroopa Demokraatiafondi programmijuht, Brüsseli Vesalius College'i lektor 

Poul Skytte Christoffersen, endine Taani suursaadik Euroopa Liidu juures

Moderaator: Matthew Karnitschnig, POLITICO ajakirjanik

15.00-16.00

Põhiettekanne

Anne Deighton, Emeriitprofessor ja teadur Oxfordi ülikooli Wolfson College'is

Moderaator: Kristi Raik, konverentsi juht

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles