Õpetajate Lehes sel reedel: läti keel, kujundav hindamine ja direktoriamet

Õpetajate Leht 6.10 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 6. oktoobril:

Õpetajate Lehe laureaat on Maie Tuulik

Õpetajate Lehe toimetus valis selle aasta laureaadiks kasvatusteadlase Maie Tuuliku, kelle panus haridusväljaande sisusse on olnud pika aja jooksul märkimisväärne, laiahaardeline ja konstruktiivne. Suur tänu Maie Tuulikule väljapaistva panuse eest Õpetajate Lehte ja Eesti koolikultuuri!

Tublimad õpetajad taas teleekraanil

Juba viiendat aastat astuvad ETV otseülekandes telekaamerate ette auhinnagalale «Eestimaa õpib ja tänab» kutsutud tublid õpetajad, koolijuhid, hariduse sõbrad ja õpilasvõistluste võitjad. Saade algab laupäeval, 7. oktoobril kell 19.

Kaunite kunstide koolist saab tegelikkus

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak ja kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko räägivad, kuidas edeneb Tallinna muusikakooli, balletikooli ja Georg Otsa nimelise muusikakooli ühise õppehoone ehitus. Uudis on see, et hoone ühes tiivas avatakse ka riigigümnaasium.

Kataloonia peegel

Kaarel Tarand kirjutab, et suhtumine Katalooniasse ja Hispaaniasse kinnitab ühemõtteliselt, et Eesti välispoliitika juhindub mingitest ainult poliitikakujunduse siseringile teadaolevatest huvidest, mitte aga väärtustest, millele on algusest saadik rajatud ka meie oma iseseisvus.

Kas haridusreform tapab läti keele?

Riias asuva Āgenskalnsi riigigümnaasiumi läti keele ja kirjanduse õpetaja Iveta Ratinīka leiab, et põhikooli läti keele eksamist loobumine on lausa sigadus ‒ selle vanuseastme õpilastel pole lihtsalt muud motiivi õppimiseks välja kujunenud. Tema hinnangul ihatakse seda, mis meenutab kehva inglise keele tundi: lobisetakse millestki, selmet õpetada oma emakeelega põhjalikult tegelema. «Võõrkeelt võime õppida kõneldes ning kuulates, ent emakeelt peab omandama akadeemiliselt, loomaks selle najal ettekujutusi teistest keeltest,» nendib ta.

Püha Hieronymuse pailapsed

Hieronymust kujutatakse piltidel sageli kaduvusmotiividest ümbritsetuna tööd tegemas – istumas või seismas, ees lugemispala või pooleliolev kirjutis. Nägu on tal enamasti üsna vaevatud, sest pühendunud tõlkija töö ei ole kunagi kergete killast. Kerge pole ka tema pailastel, tõlkidel ja tõlkijatel, kes tahavad oma tööd teha samasuguse kire ja pühendumusega. Väärtustagem noid pühendunuid, alustades kas või sellest, et nimetame neid õigete nimedega.

Ettepanekud hoolekogu ümbermõtestamiseks ja avatuma kooli pidamiseks

Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige Tarvo Siilaberg kirjutab, et kooli hoolekogu 21. sajandi kodanikuühiskonda toomiseks ja tõeliseks kooli parlamendiks muutmiseks tuleb muuta selle koosseisu. Ta teeb ettepanekud, keda hoolekogude töösse kaasata.

Õpetajate välimääraja: Mammi, Revolutsionäär, Ainefanaatik, Ellujääja, Must Surm ja teised

Kes on koolis Mammi, kes Revolutsionäär või hoopis Must Surm? Kevadel sai Õpetajate Lehest lugeda, millist tüüpi direktoreid meie koolides leidub. Seekord on lugemine praktilisem – tegemist on ju kallite kolleegide välimäärajaga.

Millest me räägime, kui räägime kujundavast hindamisest?

«Kujundav hindamine on riiklikus õppekavas varsti ligi kümme aastat, ent selle mõtestamine ja rakendamine läheb paljudes koolides ikka veel vaevaliselt,» nendib õpetaja ja koolitaja Mari Mall Feldschmidt.

Ettevõtlusõpetus peab saama baashariduse osaks

Tarkvaraarendusettevõtte Brightspark asutaja ja ärimentori Kari Maripuu arvates saab ettevõtlust edukalt integreerida põhiainetega (näiteks eesti keele ja matemaatikaga), andes nii läbi ettevõtluse prisma teoreetilisele õppeainele praktiliselt mõistetava väljundi.

Tuge vajavate laste õpetamine Randvere koolis

Randvere kooli väikeklasside õpetajad Anna-Liisa Mäeots, Raili Tüür, Liina Selgis ja Ahto Saluste räägivad erivajadustega laste õpetamisest oma koolis. Üks nende soovitus on suurendada ülikoolides eripedagoogika erialal vastuvõttu. Vestlusest on tehtud ka videosalvestus.

E-külalistunnid toovad kogu Eesti õpilased korraga ühte koolitundi

20. septembril tegi MTÜ Tagasi Kooli koos partneritega algust e-külalistundidega, mis jõuavad õpilasteni YouTube’i otseülekandena. Ühte tundi jälgis samaaegselt 200 klassitäit õpilasi üle kogu Eesti. E-külalistunde andsid interneti kaudu nii tuntud avaliku elu tegelased kui ka õpilased ise. E-külalistunnid on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

Alguses piisab puupakust, haamrist ja naeltest

Rannamõisa lasteaia õpetaja Kersti Veskus on lastega puutööd teinud kümmekond aastat. Kõike, mida aastate jooksul tehtud, on raske üles lugedagi. Õpetaja on seda meelt, et kuna puutöö arendab käelisele osavusele ja tehnilisele taibule lisaks loovust, tuleb lastele anda meisterdamisel vabad käed.

Lapse jaoks on parim, kui tugispetsialistid on lasteaias kohapeal

Tänapäeval vajab mingit laadi abi kolmandik lastest ning lasteaia roll perede nõustamisel muutub üha olulisemaks. Kambja Mesimummi lasteaias on selleks loodud hästi toimiv tugivõrgustik. Hoolikalt on läbi mõeldud menüü ja päevakava, erivajadustega ja emotsionaalset tuge vajavaid lapsi toetavad logopeed, eripedagoog ning sellest sügisest ka mänguterapeut.

Kahe aastaga direktoriks

Grete-Stina Haaristo tuli kahe aasta eest «Noored kooli» programmi raames Jõgevamaa metsade rüpes asuvasse Anna Haava nimelisse Pala kooli õpetajaks. Tänavu suvel kandideeris ta direktoriks, võitis konkursi ning on nüüd Eesti noorim koolijuht.

Bistrateegilised kontrollijad teismeeas

Teatavasti algab igas kollektiivis rollide diferentseerumine ja tekib hierarhia, kus liider kehastab mingit sümbolit või ideaali, kellega tahetakse sarnaneda. Liidriks olemine tähendab seda, et teised sulle vabatahtlikult järgnevad. Mitte sellepärast, et nad peavad, vaid sellepärast, et ise tahavad. Teisi pannakse oma korraldusi täitma kas lahke ja sõbraliku käitumise või ähvardamise, narrimise ja vägivallaga. Miks juhtub aga nii, et kaaslastele mõõdavad karistusi välja toredateks peetud populaarsed õpilased?