Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Toomas Jürgenstein kirikule: rohkem veenvat armastuse sõnumit!

17
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Toomas Jürgenstein. | FOTO: Margus Ansu / Postimees

Annika Laatsi sõnavõtt ETVs võis olla äratuskellaks sadadele inimestele, kes ehk esimest korda elus tunnetasid usu ja kiriku sõnumi jõudu ning väge, kirjutab õpetaja, teoloog ja poliitik Toomas Jürgenstein (SDE).

Meedias on rohkesti kõneainet pakkunud eilses «Suud puhtaks» saates kooseluseadust kaitsnud luterliku kiriku vaimulik Annika Laats. Tõsi, tema seisukohta jõudis järgnenud ööl taunida EELK peapiiskop Urmas Viilma. Samas tundub mulle olulisem, et Annika Laatsi sõnavõtt võis olla äratuskellaks sadadele inimestele, kes ehk esimest korda elus tunnetasid usu ja kiriku sõnumi jõudu ning väge. Esmapilgul võib vaid imestada, mis pole sellist jõudu ja kõlapinda olnud kiriku senistel sõnumitel.

Evangeeliumi keskne mõiste on armastus. Muidu rikas eesti keel on ühes punktis vaene, nimelt on meil üks sõna «armastama», mida me võime kasutada nii hapukapsasupi, korvpalli, teiste inimeste kui ka Jumala kohta. Uue Testamendi kreeka keeles väljendavad samu hoiakuid põhiliselt kolm sõna: eros ehk meeleline ja füüsiline armastus, filia ehk intellektuaalne armastus näiteks sõbra vastu ning agape ehk vaimne armastus eelkõige Jumala vastu.

Usuline sõnum saab veenvaks, kui seda kannab armastus. Mulle tundub, et kiriku sõnum kajaks veenvamalt, kui usulisest armastusest kantud seisukohti meie teravate probleemide, sealhulgas kooseluseaduse kohta rakendatakse enam.

Olen ikka olnud seisukohal, et meie arusaam ning tõlgendus loomulikkusest ja moraalist on muutuv, ka pühakirjas sisalduvat tuleb tõlgendada ja me alles liigume moraaliseaduste täielikuma mõistmise poole. Näiteks orjust on tuhandeid aastaid peetud loomulikuks ja paratamatuks, ka mitme pühakirja tekstid käsitlevad orjust kui ühiskonna loomulikku osa. Siiski võib ajaloos märgata, et orjuse kasuks toodud argumendid murenesid loomuliku arusaama ees, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ja võrdsed peaks olema ka nende põhiõigused. Lisaks aitas orjust kaotada ligimesearmastuse sõnum. Mulle näib, et suhtumine homodesse sarnaneb paljuski kunagise suhtumisega orjusesse.

Hakkasin mõtlema, kas Uue Testamendi armastuse käsitlus aitaks lahti mõtestada ka kooseluseaduse vastaste seisukohti. On omamoodi huvitav, et kõige järjekindlamalt kooseluseaduse kaotamist nõudva parlamendifraktsiooni poliitiline nõunik on kirjutanud pikki arutlusi homosuhetest, anaalseksist jne, jäädes valdavalt erose-keskseks. Võib-olla seetõttu ongi sellele erakonnale jäänud arusaamatuks püüe tunnustada homoseksuaalses suhtes ka filia't ja agape't. Seda aga kooseluseadus üritab teha.

Kirikuisa Augustinus on öelnud mõtte, et kui inimene armastab võib ta teha, mis ta tahab – armastav inimene ei eksi. Kes vaatas või järelvaatas «Suud puhtaks» saadet, siis polnud kahtlust, kelle sõnum oli täis hoolivust ja armastust. Sellise sõnumi üle peaks nii kirik kui ka kõik usulise argumentatsiooni puudutust tundnud inimesed tänulikud olema.

Tagasi üles