Ester Eoimois

FOTO: Erakogu

Eesti naised peaksid täna minema puhkusele, sest eilsega sai täis töötamise aeg, mille eest neile sel aastal palka makstakse ehk siis 73 protsenti meestele aasta jooksul makstavast palgast, kirjutab Eesti Ettevõtlike Naise Assotsiatsiooni ettevõtlusklubi president Ester Eomois.

Eelpool mainitud vaatenurk tekitab kas elevust või pahameelt – sõltuvalt sellest, mida inimene arvab palgalõhe temaatikast  –, ent kõnekas see on ja aitab meil selgemini tajuda probleemi suurusjärku.

Paljud edukad mehed ja naised ütlevad, et nemad palgalõhet ei näe ja mingit naiste erikohtlemist töö- ja pereelu ühitamisel vaja ei ole. On naisi, kelle lennuka tööalase karjääri hind on katkine pere või selle loomata jätmine üldse. On naisi, kes ei taha teha karjääri ja tahavad keskenduda lastele ja perele. Ei ole ühte õiget valikut. Iga naise lugu on unikaalne ja iseenda või oma sõprade pealt ei suuda me alati tervikpilti näha.

Eesti naised peaksid olema töötegemise lõpetanud tegelikult juba ligi kaks nädalat tagasi, sest Eurostati andmetel on meil palgalõhe 26,9 protsenti, sellega oleme ülekaalukalt Euroopa esimesed. Euroopa keskmine palgalõhe on 16,3 protsenti. Selle järgi teenib mehe ühe euro kohta naine mitte rohkem kui 85 senti, see on probleem, millele Eestis siiani lahendust leitud ei ole. Naised ei vaja erikohtlemist, vaid võrdseid võimalusi.

Kes või mis on süüdi?

Üks peamisi meeste ja naiste palgaerinevuse põhjusi on laste sünnitamisest ja väikelaste kasvatamisest tulenevad tööelu katkestused või kohandamised. Me peame aru saama, et see ei ole vaid naiste probleem, sest töötavad ja palka teenivad naised panustavad oma pere eelarvesse samamoodi kui nende laste isad. Võibolla aitab «vaese noore pere» sündroomi ravida hoopis palgalõhe vähendamine, mitte vanavanemate säästud?

Pahatihti alustatakse probleemide lahendamist süüdlase otsimisest. Ma usun, et siin ei aita tööandjate süüdistamine ebaeetilisuses ja liigses kasumiahnuses ega naiste süüdistamine kartuses küsida õiglast palka ega ka Eesti tagurliku ühiskonna sarjamine. Vaatame parem tulevikku ja astume konkreetseid samme, et laskuda Euroopa Liidu riikide palgalõhe pjedestaali esimeselt kohalt allapoole. 

Vanemahüvitise kõrvalt peaks saama tööl käia

Võrdlesin sel kevadel tehtud uurimustöös lastega naisjuhtide karjäärivalikuid Eestis ja Soomes ja täheldasin olulist erinevust: kui Eesti emad on emapuhkuse ajal ligi 100 protsenti kodus, siis Soome naised töötasid osalise ajaga ja mitmed said sel ajal ka ametikõrgendust.

Soomest eeskuju võttes peaksime kaotama sissetulekupiiri vanemahüvitise kõrvalt töötamisel. Lisaks teen ettepaneku maksustada vanemahüvitis sotsiaalmaksuga, kaasata vanemahüvitise saajate ringi peale isa ka vanavanemad ning võrdsustada ema- ja isapuhkuse individuaalõiguse pikkus.

Sotsiaalmaksuga maksustatud vanemahüvitis võimaldab teha pikaajalise vanemahüvitise kasutamise jooksul õiglast ümberarvestust. Ühtlasi lahendab see praeguse probleemi, et lapsehoolduspuhkuselt naasja hüvitis haige lapsega koju jäädes on väga väike, ja haige lapsega koju jäädes kannatab kogu pere sissetulek või ema otsustab lapse viia haigena lasteaeda.

Kelle asi on haige laps ja mida teeb isa?

Estonian Business Schooli (EBS) uuring, mis hõlmas teiste seas ka millenniumi (sündinud 1985-95) naisi, näitas, et üheks peamiseks takistuseks karjääriredelil on noorte naiste hinnangul laste haigestumisest tingitud töölt eemalolek ja veendumus, et haige lapsega kodus olemine on naise kohustus. Juhtide puhul jääb ema lapsega koju 56 protsenti juhtudest, samal ajal kui mittejuhtidest 71 protsenti emadest. Juhid kasutavad sagedamini tasulist lapsehoidjat ja veerandil juhtudest jääb haige lapsega koju muu pereliige.

Kas siis haige laps on vaid ema probleem? Kuidas jagada koormust ja kohustusi võrdsemalt naiste ja meeste vahel?

Töögrupp «Palgalõhe vastu!», kuhu kuulub ka BPW Eesti organisatsioon, usub, et isade rolli laste kasvatamisel aitab suurendada see, kui tõsta isadele reserveeritud vanemapuhkust kolmandiku ehk kuue kuuni. Üleminek võiks toimuda astmeliselt.

Tööandjaga koostöö on oluline

Peale palgalõhest rääkimise ei tohi unustada ka tööandja situatsiooni. Noorele emale on oluline mõista, et emapuhkuse ajal enda täiendamine, tööasjadega kursis olemine on edasise karjääri jätkumisel oluline. Samuti koostöö tööandjaga puhkuste ja töögraafikute jm osas.

Olen ise olnud tööandja rollis, kus kolm aastat väikeste lastega 100 protsenti kodus olnud ema soovis jätkata juhtival ametikohal, kuigi samas oli töökeskkond – töövõtted, inimesed, oskusteave kolme aastaga oluliselt muutunud. Pidin saatma töötaja oma valdkonna täienduskoolitusele, pärast mida sai ta jätkata oma endisel töökohal.

Jaanalind, võta pea liiva alt välja!

Et meil toimuks arvestatav pööre palgalõhe probleemi lahendamisel, peame selle probleemi tõsiduse oma teadvusesse laskma. Seepärast kutsun üles lõpetama probleemi «eitamise» ja pea liiva alla peitmise.

See, et kedagi meist ebaõiglus palkade maksmisel isiklikult minevikus või praegusel hetkel ei puuduta, ei tähenda, et seda ei ole olemas. Jagagem nii muresid kui ka rõõme! Kutsun üles edukaid olema eeskujuks ning ettevõtteid, kus palgalõhet pole või kes tegelevad sellega aktiivselt, rääkima oma tegemistest.