Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Avalik pöördumine: rahvusülikool unustas sõna «eesti»

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikooli peahoone. | FOTO: Kristjan Teedema

Inglise keele nõudmine rahvusprofessuuride venia legendi's annab ühiskonnale täiesti vale signaali Tartu Ülikooli suhtumisest rahvusteadustesse ning seab kahtluse alla kõnealuste professuuride olemasolu põhialused

Eesti mõtteloo rahvusprofessuur on osa riiklikust rahvusteaduste programmist ja selle eesmärk on uurida Eesti filosoofilise ja teadusliku mõtte arengut läbi aegade. Eesti mõtteloo uurimine ei ole võimalik ilma eesti keele oskuseta, kuid Eesti ajaloolise konteksti tõttu on vajalik ka hea saksa ja vene keele oskus ning nüüdisaja teaduse nõudeid arvestades hea inglise keele oskus.

Rahvusvaheliste ekspertide kasutamine Eesti ülikoolide professorite valimisel on eeskujulik praktika, mis aitab vältida teaduslikku sumbumist. Enamasti tingib see inglise keele kasutamise kandideerimisdokumentides ja ka venia legendi's.

Erandiks on rahvusprofessuurid: isegi välismaal ei ole võimalik olla eesti keele, kirjanduse, kultuuri või mõtteloo ekspert eesti keelt oskamata. Seega, kui eesti mõtteloo professori kandidaatide hindamiskomisjon koosneb tõesti eesti mõtteloo rahvusvahelistest ekspertidest, siis oskavad nad eesti keelt ning pole vähimatki vajadust nõuda kandidaatidelt ingliskeelset loengut.

Inglise keele nõudmine rahvusprofessuuride venia legendi's annab ühiskonnale täiesti vale signaali Tartu Ülikooli suhtumisest rahvusteadustesse ning seab kahtluse alla kõnealuste professuuride olemasolu põhialused, nagu võiks eesti rahvusteadusi arendada eesti keelt kasutamata või isegi oskamata.

Sellist muljet süvendab veelgi asjaolu, et eesti mõtteloo rahvusprofessuuri nimest on konkursi väljakuulutamisel ära jäetud sõna «eesti», mis meie arvates loob võimaluse sellel ametikohal eesti või Eestiga seotud mõttelugu hoopiski mitte uurida või teha seda põhitegevuse kõrval vormitäiteks. Sellisel juhul poleks mõtteloo professorile ka eesti keele oskus vajalik ja kõnealune rahvusprofessuur muutuks lihtsalt filosoofia ajaloo professuuriks.

Eesti mõtteloo rahvusprofessuuri algatamise asemel filosoofia ajaloo professuuri algatamine loob eeldused rahvusteaduste programmi vahendite väärkasutusele, rääkimata sellest, et eesti mõttelugu jääks ilma professuurita. Loodame, et Tartu Ülikool mõistab küsimuse olulisust ja astub samme eesti mõtteloo professuuri algatamiseks selle algses tähenduses ja algse eesmärgiga.

Eesti keelenõukogu esimese koosseisu (2001—2005) liikmed:

Martin Ehala, Mati Erelt, Birute Klaas-Lang, Irina Külmoja, Suliko Liiv. Anne Lind, Kristi Mere, Helle Metslang, Mart Rannut, Tõnu Tender, Jüri Valge, Silvi Vare, Jüri Viikberg, Tiit-Rein Viitso, Haldur Õim

Tagasi üles