Õpetajate Lehes sel reedel: neljakeelne lasteaed, valimistont koolis, agressiivsed lapsed

Õpetajate Leht 22.09 Foto: Repro

Õpetajate Lehes 22. septembril

Lasteaed, kus õpitakse nelja keelt

Eesti rahvuste päeva puhul on juttu juudi lasteaiast Aviv (Kevad). Selles lasteaias omandavad eesti kodukeelega lapsed vene keele ja vene kodukeelega lapsed eesti keele. Lisaks käivad kõik selle lasteaia lapsed inglise keele tunnis ja õpivad heebreakeelseid laule ning tutvuvad juudi pärimuskultuuriga. 20. septembril tähistasid lasteaia Aviv lapsed uusaasta saabumist juudi kalendri järgi. Algas 5778. aasta. Juudi kalendri ajaarvamine algab maailma loomise seitsmendast päevast, mil loodi Aadam ja Eeva.

Kadri Klementi: «Enne maailma muutmist õpime ümbritsevat märkama»

Keskkonnaõpetus on juba lasteaiast peale enamasti looduskeskkonna poole kaldu, kuid paljudele on hoopis ihulähedasem keskkond linn. Juba mõnda aega on Arhitektuurikool püüdnud keskkonnaõpetust tasakaalustada ning pakkunud huviringide näol võimalust ümbritsevat ruumi märgata ja mõtestada. Mis seisus ruumihariduse edendamine koolides on, räägib arhitektuuri valikaine õppekava üks väljatöötajatest arhitekt Kadri Klementi.

Kehaline aktiivsus liikumisõpetuses

Üks liikumisõpetuse valdkond on kehaline aktiivsus. Võib tunduda isegi kummaline: kui õppeaine on oma olemuselt seotud liikumisega, siis miks seda veel eraldi valdkonnana välja tuua?

Üks tont käib mööda Eesti koole

Veel mitu nädalat tiirutab mööda Eestimaa koole valimistont, mis muudab ärevaks nii õpetajad, koolijuhid kui lõpuks ka kõik valimisealised õppurid. Kui esimesed kaks gruppi valmistuvad peatselt amokki alustavaid häältejanus poliitikuid peatama, siis viimane jahmub juba märksõna «valimised» kuulmisest ning barrikadeerib end klassi tagumisse nurka. «Kas siis sellist õppeaasta algust me tahtsimegi?» küsib Eesti noorteühenduste liidu noortepoliitika nõunik Karl Andres Sprenk.

Hariduseksperiment «Ideaalne kool»

«Kas koolitüdimus on midagi paratamatut? Või võiks olemas olla kool, kuhu tahetakse minna alati, kus tahetakse õppida?» küsib kirjanik Kerttu Soans.

Meteoroloogilisi tähelepanekuid

Sõnade «ilm» ja «ilmastik» tähenduspiiride erinevust on kerge meelde jätta kas või vormi abil – lühem sõna osutab lühema, pikem pikema ajavahemiku ilmale. Aga sõnaperes on ka kolmas liige, «ilmastu». Priit Põhjala selgitab, millal seda kasutada.

Andrus Küttä murrab õpetaja stereotüüpe

Milline näeb teie arvates välja keskmine õpetaja? Prillidega, range välimusega, ametliku riietusega? Ei, ei ja veel kord ei! Viljandi kutseõppekeskuses autohuviringi juhendav Andrus Küttä on selle elav tõestus. «Just see, kuidas teha tunnid nii huvitavaks, et õpilased tõesti kuulaksid. See ongi kehtestamise juures võti – tee tunnid põnevaks!» nendib mees. «Just huviringis näen, kui väga on noortele meestele seda vaja. Neil silmad säravad ja nad tulevad ringi alati suure entusiasmiga. Ammutan sealt ise ka palju positiivset energiat.»

Teadusharidus

Teadushariduse külgedel räägime sellest, kuidas Tartu Forseliuse kool on kujunemas Eesti esimeseks teaduskooliks. Tutvustame ka põnevaid tegevusi, mida pakuvad alanud õppeaastal teaduskeskused ja -huviringid.

Toots õpetab ettevõtlust

Tartu ülikooli ettevõtluse õppetooli nõustaja Leeni Uba näitab, kuidas on võimalik ettevõtluse teemasid selgitada Oskar Lutsu tegelaste najal. Lähemast analüüsist selgub, et Lutsu tegelased on pea kõik vägagi nutikad ettevõtjad.

Kuidas kaitsta lasteaiaõpetajat?

«Lasteaeda tuleb üha enam agressiivselt käituvaid lapsi, kes ei suuda kontrollida oma tundeid ega oska teistega arvestada. On juhtunud sedagi, et oleme pidanud vajalikuks kutsuda lasteaeda politsei,» kirjutab Alavere lasteaia direktor Eda-Mai Tammiste. Kuidas tulla toime agressiivselt käituvate lastega ning klient-on-kuningas-mentaliteediga lapsevanematega?

Teismelise nääklused ja riiud vanematega

Miks teismelised valetavad vanematele? «Tegelikult on pettuse kõige sagedasem põhjus see, et nad püüavad kaitsta suhet vanematega. Nooruk ei taha, et vanemad temas pettuksid,» leidis psühholoogiaprofessor Nancy Darling. «Valetamisepatust puhtaid inimesi on väga vähe, kui üldse. Valetamine on psühholoogiline enesekaitse,» kinnitab professor Talis Bachmann oma raamatus «Valetamismärgid. Kuidas tunda ära valetamist». Autor toob välja mõned tähelepanekud keelekasutusest, mis aitavad tõepärast juttu valest eristada.

Aasta algas aabitsanäitusega

Tartu Miina Härma gümnaasiumis on koolialguse puhul näitus eri ajastute aabitsatest. Näituse on koostanud raamatukoguhoidja Helgi Rootslane, kes kutsus õpetajaid üles oma aabitsaid näitusele tooma, tõi linnaraamatukogust lisa ja seadis väljapaneku kronoloogilises järjestuses üles. Kokku on klaasvitriinides väljas 47 aabitsat.

Laste toetamisel jääb liiga palju haridusasutuste kanda

«Tuli välja, et info ei liigu ja koostööd teha ei osata. Mitte ainult lasteaed ja kool, ka haridus- ja sotsiaalvaldkond on paljudes kohtades eraldi üksused ja igaüks toimetab omaette. Suur probleem on spetsialistide puudus. Omavalitsuse roll laste ja perede toetajana peaks olema praegusest palju suurem, sest tihti ei saagi last aidata peret aitamata ning kool ei saa sellega üksi hakkama,» tõid esile Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialistid pärast ringkäiku omavalitsustesse.

Ma ei oska eesti keelt

Kose gümnaasiumi õpetaja Laine Põldaru kirjutab, et hirm koolis võib tekitada õpilasele pöördumatuid tagajärgi. See paneb lukku juba olemasolevad anded ega lase neil väljuda. «Mida suurem on õppija ohutunne, mida rohkem ta kogeb kooliga seoses ähvardust ja hirmu, seda tõenäolisemalt ta kasutab ja jääbki kasutama ebakonstruktiivseid toimetulekustrateegiaid.»

Liikumisõpetus aitab kaasa õpilaste vaimsele ja kehalisele tasakaalule

Vaimsel ja kehalisel tasakaalul on otsene seos nii füüsilise kui ka psüühilise seisundiga. Liikumisõpetus on suurepärane õppeaine, mille kaudu õpilane saab enda vaimse seisundi reguleerimise kogemuse: ta saab õpitavaid harjutusi kasutada väljaspool kooli pingeliste olukordadega toimetulemiseks ja väsimuse ennetamiseks.

Diabeedis õpilast toetada pole raketiteadus

Maire Kõrver kirjutab, kuidas aitavad Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetajad neid õpilasi, kes põevad suhkruhaigust.

Hüpokoerad aitavad diabeetikul tervist hoida

Maire Kõrver kirjutab, et alates eelmisest sügisest on esmakordselt Eestis diabeedimurega inimeste elu kergendamas hüpokoerad ‒ diabeedi abikoerad, kes suudavad lõhna järgi märku anda, kui inimese veresuhkru tase on ohtlikult muutunud. Nad tonksavad diabeedihaiget ninaga või kaabivad käpaga, aga toovad ka magusa mahla paki, et inimene saaks oma veresuhkru taset selle abil kiiresti tõsta.

Muutunud õpikäsituse teemaleht

Johannes Käisi selts on keskendunud igal aastal Käisi pärandi mingile konkreetsele teemale. Seekordses teemalehes avatakse nüüdisaegse õpikäsituse sisu Johannes Käisi pedagoogilise pärandi valguses. Eelkõige analüüsitakse Johannes Käisi didaktika põhimõtteid.

Emakeeleõpetuse mõju riigieksami tulemustele

Tartu ülikooli professor Martin Ehala tutvustab emakeele õpetamise meetodite uuringut. Sellest selgus, et emakeele õppimine ei tohi muutuda kitsalt riigieksamiks valmistumiseks, sest see viib tulemused pigem alla. Seevastu tekstimõistmise, tekstiloome, sõnavara ja suulise eneseväljenduse arendamine on positiivses korrelatsioonis õpilaste riigieksamitulemustega. Artiklit kommenteerib kolm eesti keele ja kirjanduse õpetajat.

Uus rahvusvaheline kool Ülemiste Citys

1. septembril avas Tallinnas Ülemiste Citys uksed Tallinna rahvusvaheline kool, mis pakub ingliskeelset IB-õpet. Uus kool avati sellepärast, et senine Ülemiste Citys tegutsenud Euroopa Kool kolib ära kesklinna, endise transpordikooli hoonesse. Ülemiste Citys avatakse aga kogu aeg uusi välismaiseid ettevõtteid.

Maailm on kirju, aga lapsed on lapsed

Tallinna Kalli-Kalli lasteaias on rahvusvaheline Päikesekalli rühm, kus käivad Eestis töötavate välismaalaste lapsed. Seni on lasteaed õpetanud 2–4-aastaseid lapsi, sest naabruses asunud Euroopa Kool võttis õppima juba 4–5-aastaseid. Uus Tallinna Rahvusvaheline Kool võtab aga vastu 6–7-aastaseid ja nii on Kalli-Kalli lasteaed otsustanud järgmisel aastal vastu võtta ka 5–6-aastaseid lapsi.

Kui ma oleks laps, oleks küll siin huvitav!

«Tore on jälgida, kuidas mõnigi laps avastab, et tegelikult on eesti toidud päris okei,» muheleb Tartu rahvusvahelise kooli õpetaja Andreas McKeough, kel korraga klassitoas rahvusi rohkem kui ühel käel sõrmi.

Tuul purjedesse, droonid taevasse

Et kohalikud omavalitsused saaks kasutada täiendavat toetust huvihariduse edendamiseks, tuli 1. septembriks esitada Eesti noorsootöö keskusele põhjalik tegevuskava. Riigi toel hakkavad noored droone lennutama, purjetama, džässmuusika, mõttespordi ja muu põnevaga tegelema.

Mitmekülgne Pilvi Üllaste

Eestis pole vist inimest, kes ei teaks selliseid lastelaule nagu «Ehitame maja», «Nuku hällilaul» jt. Paljud meist mäletavad ilmselt algusest lõpuni lugu sellest, kuidas kiisu läks kõndima ja müts oli tal peas. Nende ja paljude teistegi lastelaulude sõnade ja viisi autor on Pilvi Üllaste.