Gerda Viks: koduta kassid ja koerad on unarusse jäetud probleem

Gerda Viks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerda Viks
Gerda Viks Foto: Erakogu

Kogu loomariigist on just kassid ja koerad inimeste kõige kallimad ja hinnatumad sõbrad, aga sellest hoolimata tundub tänavatel olevat üha rohkem näljaseid, vigastatud ja pulstunud loomi, kirjutab Gerda Viks.

Need on maha jäetud loomad, kelle saatuseks on pandud halastamatu ja julm elu tänavatel. Kuigi valitsus ja MTÜd teevad ponnistusi leevendamaks nende loomade katsumusi, on oluline aru saada, et vaja oleks teha palju enam.

Kuidas loomad lõpetavad tänavatel?

Euroopa Liidu statistika ütleb koduta loomade arvuks umbes sada miljonit. Kas need loomad on valinud elu tänavatel? Muidugi mitte! Suur hulk neist elas kunagi oma inimestega kodus, kes siis ühel või teisel põhjusel otsustasid loomast loobuda, visates nad tee äärde või tänavale. Oleme ju viimasel ajal palju kuulnud uuest kombest visata kutsikad või kassipojad kastiga prügikasti või maantee äärde. See on õõvastav!

Teine osa loomadest on ära eksinud. Tähelepanuväärne osa neist ei leiagi enam teed tagasi koju (näiteks puuduliku identifitseerimisvõimaluse tõttu). See toob kaasa paljunemise ning tänavaloomade arvu kasvu.

Kas valitsus on teinud piisavalt?

Valitsusel on alati käed tööd täis, kuid kas just koduta jäänud loomade teema peab jääma alahinnatuks ja kaugeks probleemiks, kui samas on õhtul pärast tööd oma parimat sõpra kodus silitada ju nii meeldiv? Võib korraks mõelda ka sellele, et haiged tänavaloomad võivad ohustada inimesi, neidsamu, keda valitsus nii agaralt kaitsta ja aidata püüab. Peale selle, kas loomadel ei ole õigust õigele toitumisele, heale tervisele, mugavusele, turvalisusele ja vabadusele, et väljendada normaalset koduloomale omast käitumist?

Arvan, et valitsus ning omavalitsused peaksid mõtlema varjupaikade suuremale toetamisele. Me ei räägi miljonitest eurodest, vaid lisatoetusest, et arendada olemasolevaid varjupaiku, et oleks võimalik vastu võtta rohkem hädas loomi. Samuti võiks välja töötada linnaelanike ning varjupaikade parema koostöö – praegu ei ole kerge varjupaikadele abi pakkuda (peale rahaliste annetuste), kuid soovijaid on palju.

Koduta kassid ja koerad on suurem probleem, kui soovime endale tunnistada. Loomad ei peaks elama rasketes tänavatingimustes, kui suures osas oleme meie ise, inimesed, selles süüdi ja selle olukorra neile tekitanud. Peaksime avalikkust suunama loomade inimliku ja korrektse kohtlemise ning kontrollitud paljunemise organiseerimise poole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles